...
Eelmine suvi jäi täitsa vahele, haige jalaga ma metsas ei käinud. Ei ühtegi maasikat, mustikat ega pohla, murakatest rääkimata.
Tegelikult mulle tohutult metsas meeldib... ainult kui neid puuke ei oleks. Ja põdrakärbseid. Marju ei tohi ka liiga palju olla, otsimine meeldib mulle rohkem kui korjamine.
Aga mäletan, ükskord ammu-ammu korjasin ma kuskilt noorendikust 5 liitrit maasikaid. Teatavasti on metsmaasikad pisikesed ja noppida saab neid ka enamasti ükshaaval. Aga tookord olid marjad suhteliselt suured ja neid oli tõesti palju.
Sel suvel olen end ettevaatlikult jälle metsas hulkumisega harjutanud. Maasikaid olen korjanud koguni neljal korral. Tõsi, esimene kord ma metsa ei läinud, korjasin kodu kõrvalt 20 marja, et küpsisetordile veidi värvi juurde anda.
Torditegu oli täitsa juhuslik, lihtsalt kodus oli pakk küpsiseid ja kohupiimakreemi. Paar päeva hiljem jäi silma, et juhuslikult küll, aga õigel päeval, kaasal oli nimepäev.
Järgmine kord korjasin juba 30 maasikat.
Siis, soojendus tehtud, läksin teadlikult ja topsikuga. Ja korjasin terve liitri.
Kui nüüd maitsetest rääkida, siis lapsepõlvest on mäletamine: parim magustoit on maasikad piimaga.
Head maitset ei saa aegade hämarusse jätta! Ikka nautisime.
Pilt oli ka, aga see on kuhugi kadunud.
Pool liitrit toormoosi on külmkapis, aga usun, et küllap seegi. Varsti. On sealt kadunud. Nagu need viimase korra marjad, mida mustikatega kokku pool liitrit oli. Need sõime juba ära. Piima ja suhkruga.
Kange himu oli täna ka metsa minna, aga 30 soojakraadi kõlas kuidagi kurjakuulutavalt.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar