Edasi ja tagasi

...

Eelmise nädala lõppu mahtus üks väike reis.

Edasi ja tagasi.

Tallinna jätsime maha suhteliselt rahuliku südamega, tundub, et olukord on kontrolli all.

 

Sama ka Stockholmis.


Kahurid  ja jalavägi.

 Ratsavägi. 

Kuninglikus relvakambris jagus nii relvi kui varustust.

Isegi kuningliku perekonna liikmed sattusid vaatevälja.

Eesti Majas käisime koos Pilviga, jutustasime ja sõime.
Supp sisaldas 12 erinevat aedvilja.

Ja veel näitus, alles ahjusoe ja avamata.

Meie pidime enne pidulikku tseremooniat lahkuma, laev ju ei oota.


Linn oli tavapäraselt mitmepalgeline, aga selle nautimiseks jäi aeg väheseks.

 

Värvikirev ja lõunamaiselt temperamentne oli ka elu laeval.

 

Tehtud ta sai.
Edasi ja tagasi.

Kaks ööd laevas.

Ühepäevareisid.

Julgesti võib paigutada teemasse 100 head asja.
Neljateistkümnes.
...

Fotojaht: krobeline

...

Eilse päeva krobelised.

See lagi on eriline. 

Kaunilt kujundatud krobeline.

Ajal, kui loss ei olnud vahepeal loss, vaid kolhoosile kuuluv abihoone, pudenes laest alla kõik see ilu. Õnneks oli arukas koristaja, korjas tükid kuuri alla kokku.

Restaureerimisel oli sellest palju abi.

Vähemasti nii meile räägiti.

Teise krobelise leidsin riidekapist.

Kaunis krobeline kangas.

Õhtune siledakatteline krobeline kook meeleoluks juures :)

...

Fotojaht

...

Pidupäeva dieet

...

Hommik nagu hommik ikka.

Kas jõuab või ei jõua.

Süüa ei jõudnud, aga bussi peale jõudsin kenasti.

Söömisest loobumine oli natuke teadlik, sest kõhutunne ütles, et saab kohvi ja kooki.

Nii oligi.

Kooki sai juba enne kella 9.

Väga maitsev kook oli.

Edasi läks sõiduks.

Reisi sihtpunkt - üks tõeline loss.

Kuna kohapeal tekkis pisut tühja aega, lõunani aga mõned loetud tunnid, siis mida muud, kui kohvi ja kooki.

Väga maitsev kook oli.

 

Töötoas tegime käsitööd.

Siis pakuti lõunat.

Juba tuttav hubane koht ja lahke pererahvas.

 

Priske praad rikkus ära mu dieedipäeva. 

Et ainult kooki.

Kooki sai muidugi ka. 

 

Siinkohal tuleb tõde tunnistada, et kuigi sellist kooki sõin kaks korda, siis pildile jäi ainult üks. Esimene sai lihtsalt enne otsa, kui mõte pähe jõudis tulla.

Õhtusöök läks õnneks plaanipäraselt.

Tuli kauge külaline, koogikarp näpus.

Väga maitsev oli.
...

Kusjuures, kui mõtetega eilsesse minna, siis seal ka.

Kohe palju kooki.

Eks see siis oligi sissejuhatus koogidieeti.

Väga lahe dieet, soovitan soojalt...

...

Kuninglikult kuningriigis

...

Juba Rootsi - Eesti vahet sõitvad laevad teevad reisi kuninglikuks.

Justkui oleks lähedastes sidemetes kuningliku perekonnaga.

"Victoria"

"Baltic Queen"

Viimasega saigi seekord mõlemad suunad sõidetud. 

 

Mitte see musta tossu välja ajav parvlaev.

  

Reisi põhjuse suutsin ka kuninglikuks mõelda. Laupäeval toimusid kuningaperes pulmad, noorim tütardest läks mehele. Kuninganna ja kroonprintsessi pulmadest olen kirjutanud, nüüd siis printsess Madeleine.

Päeval jalutasime vanalinnas ja tegime asja lossi ligi. 

Tundsin end peaaegu pulma kutsutud külalisena :)

 

Kell 4 algas tv ülekanne. 

Eks meil oli teleri juures vähemasti sama hea ülevaade kui kõrgest soost külalistel kohapeal.

 

Noorpaar oli kaunis ja loodetavasti saavad nad väga õnnelikuks.

Nii nagu muinasjuttudes ikka.

Minu jaoks on kuningad-kuningannad ja printsessid ikka muinasjutukangelased olnud.

Loomulikult oli põnev vaadata ilusaid inimesi ja kauneid kostüüme.

Kuidas hilisem pulmapidu kulges, seda ei tea. 

Meil oli igatahes pidulik söömaaeg, aedvili, lõhe ja vein.

 

Maitses kuninglikult.

...

Lätimaad avastamas

...

Ega ma ainult selleks Lätti läinud, et Riia turul kurke osta.

Lätimaal oli muud huvitavat ka.

Ootamatult palju omapärast.

Suursugusem ja jõukam ajalugu kui ma arvata oskasin.

Tean nüüd naabritest palju rohkem.

Aga tunne on, et tegelikult ei tea ikka mitte midagi.

Eks see üks juhuse värk oli, et sellele ekskursioonile sattusin. Mai alguses potsatas meili-kasti kiri, et mingi seltskond läheb ja neil on mõned vabad kohad.

Üks kultuurne kultuurireis kultuurses seltskonnas peab ometi suvesse mahtuma, ja mul on juba traditsioon, et mahutan end augutäiteks. 

Kusjuures, minuga saab päris suuri auke täita. 

Eriti siis, kui annab kedagi veel kaasa moosida.

Seekord andis.

Augustikuuks olin juba unustanud, et kuhu ja kellega.

Õnneks tuletati sõbralikult meelde. 

Et paki asjad ja tule.

Nüüd on see tehtud.

Eks see lahkumine armsalt koduselt pinnalt võtab pisara silma.

Loomulikult mitte minul.

Aga ees ootas palju vaatamisväärset.

Avastasime Lätimaad.

Igate loss.

Tagasihoidlik, lakooniline, elegantne.

Esmakordselt mainitud 1445.

Lossiansamblisse kuuluv peahoone aastast 1880.

Turismiinfo selline.

...

Birini loss.

Loss kauni järve kaldal.

Suur järv oli.

Käsitsi kaevatud.

Tööpuudus oli tol ajal võõras mõiste.

Kui midagi teha ei olnud, leiti kohe, mida teha.

Saagu siia järv.

Ikka mitu aastat olla kaevatud.

Birini mõisa kuulsaim omanik oli krahv Mellin, kelle tütar abiellus August von Pistohlkorsiga.

Uhke häärber ehitati 19. sajandi keskel pruudi kaasavara eest ja selleks kulus ligi miljon kuldrubla.

Lossi inerjöör on renessanss-stiilis, seda ilmestavad avar vestibüül, rõdu ja kaks tammepuust treppi, mida kaunistavad puugravüürid.

 

Praegu kuulub mõis eraomandusse ja on populaarne pulmatseremooniate paik.

...

Turaida.

Piiskopilinnus.

 

Turaida kivilinnuse rajamist alustas piiskop Albert 1214. aastal.

1776. aastal linnus põles.

1953. aastal tehti algust taastamistöödega.

 

Mul on tunne, et sinna peab kunagi tagasi minema.

Mul jäi torni ronimata. 

Kõik see kõrgelt nähtav ilu jäi nägemata.

Mõni vist ikka käis.

Ja mõni oli juba enne käinud.

...

Eks me nägime ikka rohkem, juba esimesel päeva.

Aga katsu sa kõike meeles pidada.

Kas peabki...

Võib lihtsalt vaadata, kuulata, mõelda.

Õhtul vaatasimegi.

Päikeseloojangut.

...

Esimene päev Lätimaal tuuritamas.
...

Kodanikupäeval… kodanikest

......

Ma ei tea, kuidas nende Eesti kodanikega ikka on.

Tegelikult… igat on.

Läbi aegade igasuguseid.

…

1941. aasta sügisel mõrvati Kuressaare lossihoovis sadakond inimest.

Täpne arv on tänaseni teadmata.

Oli vahistamine. Piinamine. Tapmine. Inimesed ise õieti ei teadnudki, mida neile süüks pannakse. Provokatsioonid, isiklik vihavaen, salakaebused, terav keel. Mõnedel muidugi kuuluvus Kaitse- või Isamaaliitu.

Arreteerijateks olid miilitsatöötajad ja mustas mundris mereväelased. Viimaste nimi on jäänud saladusse, miilitsatöötajad kandsid aga tavalisi eestimaised nimesid. Inimesed omade hulgast.

2. juuli "Saarte Hääles" kutsuti rahvast üles: "Vaadelge tähelepanelikult kõike seda, mis toimub teie ümber ja teatage kahtlastest asjadest miilitsatöölistele, Siseasjade või Riikliku Julgeoleku komissariaadi töötajatele või punaarmeelastele."

Ja inimesed teatasid.

Mõni mees arreteeriti selle pärast, et kündis põllul, valge särk seljas – et märguanne Saksa lennukitele.

Või need kaks meest, kes panid merel olles nende laeva pommitama tulnud Saksa lennukile viimases hädas märguandeks välja sini-must-valge.

Mõnele sai saatuslikuks lennukite jälgimine maja katuselt.

...

Siiani pole leitud ühtki Kuressaare veretööd kajastavat arhiivimaterjali. On aga saadud mitmeid vihjeid oluliste dokumentide põletamise kohta.

Dokumendid põletati, ometi mingid märgid jäid. Vangide kirjutused vanglamüüris.

Kui ise eluga ei pääse, kes seda loeb, siis rääkigu teistele, et need kaks poissi on maha lastud – Rohtlast Peetsi ja Tossi poisid, õemehe kaebused…

Sain surma mõistetud 14. IX 41 …tasuge!... pange rist surnuaeda, …poisid… otsige mu keha, viige surnuaeda…

Keegi lahkunu on ellujäänutele kirjutanud hoiatuse: "Kui tahad leida vaenlast, siis otsi sõprade hulgast.’’

…

Miks vanaisa Eduard arreteeriti ja hiljem mõrvati, polegi täpselt teada. Aga oletada osati, et sealgi mängis oma osa naabri pealekaebus. Nii vähemalt mäletas tütar Ilse, kes tol ajal juba 21-aastane oli.

Arreteerimisest mäletab poegadest noorim, kuidas kodus tehti läbiotsimine. Need, kes järgi tulid, polnud ainult venelased, nende hulgas oli ka eestlasi. Auto ootas pool kilomeetrit eemal. Kodust leiti ainult üks kahtlane ese – see oli Jaapani päritolu padrun. Oli ju selle talu peremees osalenud Vene - Jaapani sõjas.

 

Tütar Ilse, kes sel ajal oli Kuressaares, püüdis isaga kokku saada. Seda aga ei lubatud. Võimalik, et hukkamine oli juba toimunud.

...

Kuressaare massimõrv viis endaga kaasa naisi, mehi, talupidajaid ja kalureid, lihttöölisi ja õpetajaid, miilitsaid ja kohtutöötajaid.

Kui venelased Kuressaarest taandusid, algasid lossihoovis otsimistööd. Nii leiti ühis- ja üksikhaudadest kokku 90 mõrvatut (87 meest ja 3 naist). Toimus ohvrite tuvastamine ja ümbermatmine.

…

Pilt ja juttu Internetis

...