...
Tõll oli suur mees. Tõllul oli naine Piret, ka suur ja tugev. Legendid liikusid Saaremaal aastasadu. Neid vägilasi olla kunagi nähtud, neid mäletati, nad teinud vanasti palju head.
Lugusid räägiti, aga lood pandi ka raamatusse sisse. Juba 18. sajandil jõudis Tõll kirjandusse.
Saarlane Peeter Südda Ansekülast korjas omakorda lood kokku ja avaldas raamatu "Väike vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).
Ei saa tõde tunnistamata jätta, ise ka olen Saaremal käinud ja Piretit ning Tõllu näinud. Väike sõber seltsiks kaasas.
Suur Tõll ja Piret said hea kalasaagi, skulptor Tauno Kangro.
Tõsi, see kohtumine oli juba ammu.
Teisipäeval oli teises kohas ja teistmoodi kohtumine.
Võimalus kohtuda hiiglasega, kes kaitseb oma rahvast ja seisab vastamisi pimedusega.
Emotsionaalselt haarav lavastus, mis põimib kokku mütoloogia ja kaasaegsuse ning kus näitlejate mäng, valgus, video, koreograafia ja muusika moodustavad ühe terviku.
Võimsad ja väljendusrikkad tantsustseenid, dünaamiliselt kujundatud koreograafia täidab lava ning iga samm ja žest muutub osaks jutustusest.
Etendus oli eriline vaatemäng.
Tublid tegijad: dramaturg - Merle Jääger, lavastaja Sasha Pepeljajev, kunstnik Jana Hanikova, helilooja Ardo Ran Varres. Video - Rommi Ruttas ja valgus - Priidu Adlas. Osades Martin Kork, Aleksandra Kantola ja Miika Pihlak.
...
Tõlluga tekkis side, kasvõi seetõttu, et lood ja legendid on algselt levinud suuresti Anseküla kandis. Kunagi oli seal Saaremaa vanaema ja vanaisa kodu ja koht.
No nüüd tuleks meeldetuletuseks raamat uuesti lugeda, vaatasin, et läbi aegade on ilmunud veel päris mitu erinevat teost.
1959. aastal Eno Raua koostatud...
... või siis hoopiski midagi hilisemat.
...
Kui nüüd alguse juurde tagasi minna, siis mitte ainult tuttav Tõll. Peale etendust kolasime natuke ligilähedal ringi ja leidsime teisegi ajaloolise suurkuju 😀
Põhjakonn.
Teadagi... skulptuuri autor Tauno Kangro.
Kohe seal kõrval oli Põhjakonna trepp ka.
250 astet ja kaldenurk 22 kraadi.
Mul jäi tipp vallutamata.
...
