Ilu on vaataja silmades

 ...

Konn siin kergitas teemat.

No mul tervest pakist tõusis 5 taime tilli ja teisest pakist 7 taime hernest. Aga ma olin neid hoiatanud: ise peate hakkama saama! Näiteks moonid, mitte ühtegi seemet ei külvanud, aga mõned nädalad laiutas aiamaal kaunis moonipõld. Enne seda olid karikakrad. Tuttav aednik soovitas mul järgmine aasta aiamaad teistmoodi kasutada ja tervele pinnale suvelillede seemet panna. Või niidulillede oma. Kumbki ei nõua rammusat mulda, rohimist ega kastmist ja sobivad moonidega paremini kokku kui redis, till või hernes.

Moonidega, võib öelda, et on aeg edasi läinud. Sõbrants aastaid tagasi rääkis, kuidas üks sümpaatne noormees tuli aeda ja küsis, kas ta võib veidi aega tema moonipeenraga tutvust teha. Minul läks kogu kallis kraam aiataha... samas sõbrants moone enam ei kasvata. Võta sa nüüd kinni, mis on hea ja mis on halb. Mis ühele ilus vaadata, see teisel kutsub tegutsemishimu esile.

Aga kui tilli juurde tagasi tulla... eile tegin purgi sisse kiir-hapukurke. Ma olen kilekotikurke ka teinud, aga kuna nad nii head välja ei tulnud kui Rital, siis seekord tuli kurgipurk koti asemel.

Üks tillivars (mis teeb 20% kogu saagist) jäi kasutamata.

Täna vaatasin aknast õue... ilm sama kurb kui tillivars köögilaual.

Proovisin mõlemad pildile saada.

Et oleks ikka piisavalt nukker.

29.08.2025

Mingi vanarahva tarkus haakub nagu teemaga...

Till tuleb pika ilu peale... või kuidas see nüüd täpselt oli 😉 

...

Hakkasin suunamudijaks

 ...

...

Kuuillusioon

 ...

#ilusadsõnad

Iga päev avastan midagi, kui mitte muud, siis uue sõna.

Kuuillusioon iseenesest väga võõrana ei tundu, aga kui eile õues kuud käisin pildistamas, siis tekkis küll tunne, et selle omapära jaoks peab mingi kindel sõna olema :) Siis ma seda sõna veel ei teadnud. 

Kõik räägivad miskist Jutupaunikust,  kellelt võid iga asja kohta küsida, aga kui tõtt tunnistada: ma lihtsalt ei viitsi! 

Eile näiteks, selle asemel, et õppida, kuidas tehisaruga suhelda, õppisin pähe oma päevases postituses kirja pandud luuletuse. Ainult 8 rida, aga väga lihtne see ei olnud. Pidin täna üle kordama!

Või siis iseteeninduskassa. Kui õppimisest rääkida. Ma pole kunagi unistanud kassapidaja ametist, aga nüüd tundub, et selle õppimine on lausa kohustuslik. Ok, kui ma saaks tänu sellele lõppsummast paar protsenti allahindlust, siis miks ka mitte. Asi see ära õppida... loodetavasti ;)

Eilne artikkel* ütleb, et Soomes neist kassadest tasapisi loobutakse, kuna kauplused kannavad selle iseteenindusega seoses suurt kahjumit. 

Mina olen see, kes hea meelega naudib meeldivat teenindust tavakassas.

See oli nüüd sissejuhatus 😉 

Tegelikult tahtsin rääkida hoopis Kuust. Ja ilusast sõnast.

Kuuillusioon.

Kuu erilisuse avastasin juhuslikult, kui õhtul köögi aknast välja vaatasin ja nägin, et puude latvade ja okste vahel midagi punast kumab. Minut hiljem olin juba fotokaga õues...

kell 22.23

 

9 minutit... ja seda kuud enam ei olnud.  Selle ajaga jõudis ta jupike maad kõrgemale tõusta ja mina temast kümmekond klõpsu teha, viimane foto kell 22.26. 

Ja järgmine pilt oli must taevas. Kuu oli pilve embusesse peitu pugenud. 

Tund aega hiljem, päris kõrgel taevas oli juba tavaline täiskuu. Aknast vaatasin.

Kuuillusioon** oli hajunud.

* majandus.postimees.ee. 

** optiline illusioon, mille tõttu näib Kuu horisondi lähedal suuremana kui kõrgemal taevas. Kuu pealt kukkunud illusioon.

Aga vähe sellest, et suurem... esimesel pildil (mis kahjuks kehva kvaliteediga) oli Kuu ikka täitsa punane. See küll mingi illusioon ei olnud! 

...

Luuleleid

 ...

Elu on ilusaim hetk

pärast algust ja enne lõppu,

üürike väsitav retk

ajamäe kõrgesse tippu;

otsides väärtusi teel

või leides neid iseendas,

tunned, kuis kõrval ja eel

hingelinde ja liblikaid lendab.

Virve Osila

(10.11.1946 - 07.08.2025)

19.07.2025

* Luuleleid

...

Luts mängis Liivi

 ...

Käisime Ritaga laupäeval teatris, kuskil pärapõrgus... või vähemalt niisama kodunt kaugel, kohas, kuhu varem pole sattunud. 

02.08.2025

Tarvastu mõisa tallihoovis, teater Temufi* tegi seal korraliku kolmetunnise meelelahutuse. Ok, pooletunnine vaheaeg sees, selle sisustamiseks oli kohapeal väga hea lahendusega söögi- ja joogikoht.

Aga kui lavastusest rääkida, siis nagu kavaleht ütleb: lutsulik suvekomöödia. Sama hästi võiks öelda ka, et üks lustlik meelelahutus.

Kõike oli, nagu Lutsu loominguski,  oli õrnust ja oli ägedust, taiplikkust ja taipamatust, muusikat ja luulet. 

Midaiganes veel. 

Isegi tossu ja paugutamist. 

Peaasi, et naabrimehest rikkam. Targem. Kavalam.

Seda peldikust purskkaevu ma näha ei taha... õnneks ka etenduses jäi see ainult idee tasandile!

Ma arvan, et sõnademängu rohkemaks märkamiseks ja mõistmiseks võiks etendust korda kaks küll veel vaadata. Igav ei oleks! See nagu liiv hammaste vahel, iga tera peaks kätte saama! Ühe korraga ei pruugi õnnestuda (kindel see, et midagi jääb märkamata).

Kui nüüd klassikuid tsiteerida... siis Lennuki lennukas tekst 😉

Sisse toodud nii kevadet kui suve, nii minevikku kui olevikku. Tulevikku ka... kui juba börsile minna, siis ikka jõuka homse nimel.

Luts hoiab oma tegelastel silma peal, aeg-ajalt püüab mõnd olukorda muuta või armsaks saanud tegelast päästa, aga mis kirja on pandud, see on sama hästi kui kivisse raiutud ja jääb meid saatma läbi elu. Selles mõttes, et kapsapead enam komposti ei veereta, tema püsib ikka värskena, mis sest, et laat tegelikult toimus juba mõned päevad tagasi!

Mu meelest väga hea näitlejate valik, Peeter Volkonski ja Veikko Täär vanad tuttavad, aga teisi tahaks laval veel näha, Lauri Kink oli Oskar Lutsu rollis, Oskar Pung laval kui Tõnis Sägi. Peaks ju nimetama veel ülejäänud hästi mängitud tegelaskujud: Emilia, Maria (minu lemmik), Leena ja Hannes... aga ma ei hakka kavalehte ümber kirjutama. Et kes on kes või mis on mis.

Ütlen ainult, et lubatud on erinevas mahus algmaterjali: Laul õnnest, Kapsapea, Valimised, Siniallik, ja Sootuluke, aga ilmselgelt on killukesi kokku korjatud hoopis laiemalt pinnalt ja isegi Lutsust kaugemalt.

Miks ja kuidas Luts Liivi mängis, selle teada saamiseks on soovitav ise kohale minna. Mu jutt läheks liiga pikale. 

Kusjuures, ma olen Lutsu vast keskmisest rohkem lugenud (mu lapsepõlvekodus oli sari Lutsu loomingust ja sealt sai päris palju loetud), aga kui nüüd Vikipeediast vaatan, appikene kui palju võõravõitu pealkirju** seal on!

Ennast küll kordan, aga ka seekord ütlen, väga hea kavaleht! Neid leidmata liivateri oleks muidu kindlasti paar peotäit rohkem! 

Etendus siis "Oskar Luts ehk laul igavesest õnnest".

...

* Kui aus olla, siis Temufi oli kõrvale veel võõram sõna kui Tarvastu.

** Oskar Lutsu teoste loendis on 55+ pealkirja.

...

Tibu, tibu, ära näita

 ...

#lühijutud

Tahaks ju uhkustada, et mul on nüüd tibud, aga kahjuks sain omanik olla üsna lühikest aega. 

20.07.2025

Naabrinaine ütles, et need on hoopis tema tibud! Et tema sai nad enne!

Ma polnud võimalust vastu ka vaielda, temal olid täpsed andmed... 4 vana ja 7 tibu! Peidavad end nende kuusehekis. 

Nojah, minu juures nad ei peitnud.

Ja vahet ju pole, kelle omad... kui juba vabapidamisel 😉

Poja küsis, kas munevad* ka.

Ikka, aga peidavad, ja kipuvad hauduma!

...

* Tõsi see on, nende omad ju munevad! Lisaks sellele, et on ka väga nunnud...

Aga kui jutt juba kanade peale läks (või pigem ikka tibu-tibu), siis hiljuti krimi-reedes oli film "Agatha Christie`s Hjerson". Seal leiti rannas poolsurnud kanakostüümis meesterahvas, kes lühikese aja jooksul ootamatult kaduma läks. 

Pean nüüd küll meelde tuletama, kus ja kuidas lugu lõppes. 

...

Lihtsalt üks päev

...

#lühijutud 

Kui nüüd eilsest rääkida.

Päev oli palav, tubaseid tegemisi toetav.

Mitte et ma midagi tarka oleks teinud. Lappasin ajalehte, lugesin raamatut*, näppisin läpakat. Natuke üht ja jupike teist, ei erilist süvitsi minekut.

Lehest lugesin läbi artikli 1991. aasta omandireformist** ja oma kodu kaotanud inimestest.

...

Mingil ajal jagasin sõbrannaga riigikogu värskemat infot.

...

Vaatasin arvutist filmi "Kolme katku vahel”.

"Istute maamehe turjal kui puuk..."

Nojah, Maalehes ütleb L.P. ka: maaelu on rikastele!

...

Õhtul käisin veel õues pildistamas.

Selline lihtne ja igav elu mul.

...

* Raamat siis... Ago Livius Kerge "Alutaguse uinuv kaunitar. Lugusid Tudulinnast", 2023

** Artikkel Õhtulehes,  25.07.2025. 

Omandireformi aluste seadus võeti vastu riigikogus 13. juunil 1991. Omandireformi käigus läks tagastamisele 5143 elamut, kodu kaotas umbes 22 500 peret, pereliikmeid registreeriti ligi 75 000. 

Omandireform tõi välja eestlase tumedama poole...

...