#päevapilt 15... kirjavahetus

 ...

Küllike tegi otsa lahti, ja kuna ta fb-s avalikult jagas, tõstan jupi ta juttu siia. Eks ma pärast jõuan luba küsida ;)

Suguvõsas selline tore komme: kokkutulekul loositakse, kes kellele sünnipäevaks paberkaardi saadab. Ümbriku ja kaardi kuskilt ikka saab, oskan ise ka teha, aga isetehtud margi üle postiasutus ei rõõmusta.

No ega ta kirja saatmise üle kah rõõmusta, sest vanasti panin margiraha krõpsuga kotti ja klambriga

ümbriku külge ning raporteerisin sellest kirjakandjale, aga nüüd on vahel lihtsam ise kiri kohale viia.

Igatahes oli tal eile seiklusrikas päev, seotud selle paber-kaart-mark-ümbrik kirjavahetusega. Saate fb-s vaadata ;)

Mulle tulevad ka ajalehed ja kirjad postkasti. Ajalehed tihedamalt, kuigi nemadki on hoogu maha võtnud. Kirjad käivad haruharva. Aga käivad. Tänagi läksin lootusrikkalt postkasti piilumas, sest mine sa isahane tea!

Marke ostan enamasti aastavahetuse paiku, varuga... mis pole hea mõte. Esiteks, veidi piinlik on jaanipäevaks jõuluingleid saata, ja teiseks, miski ei muutu kiiremini kui kõiksugu hinnad, markidel sealhulgas. Näiteks mul oli ümbrik margiga, mis viimasel kirjutamisel osutus väheväärtuslikuks, pidin 40 sendi eest raha juurde panema. Ega ma päris kindel poleks, kuidas täna seis on, äkki on jälle vahepeal tõusnud, aga eilse info põhjal see 1.30 ikka kehtib veel.

Nii ma siis jälle täiendasin ja saatsin täna kirja teele.

...

Lisajutt

Kui veel markidest ja ümbrikutest rääkida... mulle müüdi täna postkontoris ikka väga ilus ümbrik, margist rääkimata... keerutan nüüd näppude vahel, et kellele järgmine kiri saata ;)

...

Elust enesest

...

Maasikaid on jube tüütu korjata, järjest mitu tuttavat on öelnud, et neil pole selleks kannatust.
Mina korjan hea meelega, rekord on küll aastate tagune, siis korjasin 5 liitrit.

Metsmaasikaid.

Mul oli oma nõks, 5liitrine kann oli küll kaasas, aga korjasin liitrise kruusi sisse ja siis kallasin kannu.
Asi see 5 kruusitäit korjata!

Nüüd on mul uus nõks. Kruus on endiselt liitrine.
Nüüd ma loen maasikaid.
100.
100.
100.
Asi see sada marja korjata!
Et läheb segamini? Ei ta lähe, mul selleks ka oma nõks, aga ega siis kõik tarkus ei ole jagamiseks ;)
Seda ma ka ei ütle, mitu sadat liitri sisse mahub ;)

Ma olen sel suvel kaks korda liitri maasikaid korjanud.
Nüüd peaks mustikatele pühenduma.

...
Kahtlustan, et mu tolmuimeja on meessoost, sest iga kord, kui oma pika seeliku selga olen jätnud, kukub ta, nii kui veidigi võimalus avaneb, seda mult seljast rebima.

Ma enamasti ennetan, võtan ise juba enne ära.

...

Särgiga oli aga selline lugu, et hakkas lagunema. Mõtlesin, et viskan kaltsukotti, aga siis hakkas kahju. Selline kena särk ja aastaid (kui mitte aastakümneid) mind truult teeninud.
Et panen sangad külge ja teen poekotiks.
Lõpuks läks korralikuks nikerdamiseks, sest veniv materjal, kuidas sa sellega piimapakke jm tassid. Laguneb laiali.
Panin siis voodri ka ja tegin pikad tugevad sangad. Et saaks õlal kanda.

Korra juba poes käidud, päris hästi sobis.

... 

Millal teile viimati sünnipäeva õnnesoov ehtsa ümbriku sees postkasti jõudis?
Viimasel sünnipäeval?

Millal ise viimati kaardi kirjutasid, ümbrikusse panid, ja siis posti teel saatsid?

Kas sulle on kunagi tulnud postkasti õnnesoovikaart, raha vahel?

Hea tuttav rääkis loo, kuidas üks vanaema lapselapsele sünnipäevaks saatis.

Kaardi ja kaks viieeurost.

Oli küll vale aadressi peale pannud, aga ikka sai kätte.

Sünnipäevalaps. Lapselaps. Täiskasvanud mees tegelikult.

Alles hiljuti.
Koroonaajal.

...
Tahtsin Tallinnas kirja posti panna, aga unustasin. Tulingi koju tagasi, kiri kotis. Õnneks pole lähim postkast ka teab-mis-kaugel, nii umbes 8 km ehk.

Tuli siis sõit ette võtta.

See oli mingi neljapäev, mõned nädalad tagasi.
Postkastil oli peal info: tühjendamine neljapäeviti kell 9.00
Nojaa, veidi hiljaks jäin, kell oli juba kolme ringis.
Tuli veel 8 km edasi sõita. Seal tühjendati viis korda nädalas, reede hommikul ka.

Õnneks koju tuuakse posti tihedamini. Mul enam päevalehte ei tule, aga kontrollimas käin küll.
Äkki keegi kirjutab! Või tuleb ajakiri. Või kohalik vallaleht. Mõni arve, reklaam... mis iganes.

Ise kirjutasin ka mitu kirja ja saatsin igasse ilmakaarde. Postitasin kohalikus pealinnas nädal tagasi.
Esmaspäeva õhtul said teele saadetud, kahe päevaga olid kolm kirja kohal.
Tartumaal ja Tallinnas ja Saaremaal.
Ei saa nuriseda, päris kiiresti.

Usun, et kiri Rootsi on ka kohal, ainult adressaat ise on veel koju jõudmata.
...

Kaks sisukat päeva

...
Eile hommikul kilkasin sõbrantsile, et mul nii põnev päev tulemas.

Kaks meest tulevad külla!

Ja kus sa sellega, mitte korraga, elamusi terveks päevaks.

Ikka see 2 + 2 reegel.

Esimest võis oodata kella 1 ja 2 vahel. 

No see oli alles huvitav ootamine! 

Hommikul sain infot, kuidas tulijat jälgida. Jumalast põnev, täpselt nägin, kus pisike punane auto liigub, kus teeb peatusi, ja et otse minu juurde ei tulegi, väike vonks tuleb sisse. 

Kahjuks oli autosõit kaardil pisikeses nihkes, kui arvestasin, et 10 minuti pärast peaksin trepil valmis olema märku andma, et trepp ikka õige on, oli valge sõiduk mul juba akna taga. 

Ei olnud hullu, olin kirja pannud, et paki saab kontaktivabalt trepile jätta. 

DPD... ainult kiitust väärt!

Kahjuks selgus kurb tõsiasi, külaline oli hoopiski naissoost... aga et kontaktivaba, siis tegelikult vahet pole.

Paki sain kätte!

Ma ei tea, kas selliseid lolle teisi ka leidub, et tellivad uue, aga täpselt samasuguse kui oli vana? Kusjuures, mul poleks probleem, kui mu mobiil ka samasugune välja näeks, kui esimene Nokia. Oli teine küll suur ja raske, aga väga stiilne! 

Pilti mul kahjuks vist ei ole, aga olgu öeldud, et sarnanes telliskiviga.

Kui nüüd võiks jääda mulje, et tellisin uue mobiili ja täpselt samasuguse pisikese nutivaba (jälle Nokia) kui viimane, siis eieiei.

Mobiil on täitsa töökorras, ussimäng mõnikord tahaks nobedamat näppimist, aga siin on viga kindlasti pigem minus kui telefonis.

Tellisin uue fotoka.

Kaua võib! 

Juba üle aasta pean vähemasti korra nädalas vajalikud nupud kleeplindiga kinnitama, sest süsteem jäi arvuti kaane alla ja lihtlabaselt murdus.

Nüüd on mul uus, täpselt samasugune, ometi tundub, et iseloomult natukene nagu teine... mis pole ka mingi ime, sest isegi identsed kaksikud võivad olla erinevad.

Aga sellega polnud päev veel läbi. Teine külaline oli oodata kella 4 ja 5 vahel. 

Nojah, kui tõde tunnistada, oli seegi kontaktivaba.

Kohalik ettevõtja tõi ühe kastitäie söögikraami ja teise kastitäie maasikaid.

Väga head magusad maasikad. Otse Kreekast!

Kohalik Saffer... ainult kiitmist väärt! Mitte et nad neid ise maasikaid Kreekast toomas oleks käinud...

Õhtul tegin veel õeraasuga kõnniringi, 2 + 2 ja 5000. 

Mingi aeg hiljem helistas kohalik korraldaja ja küsis, kas on midagi, mille üle ka kriisiajal rahul olla. 

Sellisel päeval küsida... ma olin kõigega rahul. 

Teadmatust ma ainult ei armasta, ei kriisi ajal ega muidu ka. Mulle paluks kõik lauale laduda! 

Nojah, selle Koroonaga on see kõik mõnikord isegi minu jaoks liiga palju... raadio juba keerasin Klassikaraadio peale ja ajalehti keeldun lugemast. Tegelikult mitte tõde ei käi närvidele, vaid miski vastik urgitsemine.

Eile siis nii. Et elu liiga roosa ei tunduks!

Tänane päev on küll alles pooleli, aga juba seni sama sisukas kui eile.

Kõigepealt vaatasin kohe hommikul ära  teise osa filmist "Aenne Burda - moemaailma ärigeenius"

See sisustas kenasti mu hommikuse smuuti, hommikukohvi ja pudrusöömise aja. Pidin muidugi reklaamipausid sisse tegema, et toiduvarusid uuendada, aga film oli poolteist tundi pikk, nii et kõik sobis!

Siis tegime ära oma kõnniringi, 2 +2 ja 5000.

Ja veel, ma sain täna kirja!
Postkastis.
Margiga ümbrikus.
Päris ehtne kiri, nagu vanasti, pikk ja mõnus, pani itsitama ja tegi tuju heaks ning tahtmise kohe vastu kirjutada.

Aga ma võtan end kokku, ootan paar päeva ;) 

Tegelikult oli üleeile ka sisukas päev, siis ma õmblesin endale maski. Natukene ebaõnnestus, olin sunnitud oma kõrvu sikutama, nüüd on nad pisut harali, aga õigesse kohta ma neid ikka ei saanud. Kuna mul on kaks lõiget veel, katsetan nendega.

Enne kui masstootmisele pühendun.

...

Minul küll käivad päkapikud

...

Esmaspäeval siis võtsin raamaturiiuli käsile. 

Et koristaks ära.

Tolm ja süsteemitus.

Tõstsin kõik selle kraami põrandale.

Loomulikult leidsin üht koma teist huvitavat.

Kõigepealt "Mandala", Tõnu Õnnepalu.

Panin kõrvale... et täita üht oma uue aasta lubadustest: loen rohkem, eeskätt raamatuid, mis ootel kodus riiulis.

Neid seal ikka jagub, "Mandala" sealhulgas.

Imelistest juhtumistest mu elus puudust ei ole.
Kohe, kui raamatu kõrvale tõstnud, algas Vikerraadios järjejutt.

Katkendeid "Mandalast" luges Indrek Sammul.
Nii lihtalt on.

Raamat riiulis oli aga sattunud valesse aega. Teised seal olid kaugemast minevikust.
Aga ka kõik Eesti autorite teosed.

Panin mõned öökapile.
Lootuses, et loen.

Raamatuseljaluuletus.

Suur isane kala akvaariumis.
Lapseröövija.
Kõnelused.
Tagasi tulevikku.
Raisakullid.
Puud olid,
puud olid hellad velled.

Peaaegu unustasin, et koristamine on pooleli.

Aga mõned panin projekti: taaskasutuskeskus.

Enne sirvisin läbi... ja siis saingi teada, et mul ka käivad päkapikud!

No ma ei tea, kui ammu, aga kahtlustan, 

et see päkapikk käis ikka mitukümmend aastat tagasi juba.

Muudki huvitavat leidsin.

Ämma kiri aastast 1979.

"Septembris algab ju ka kartulivõtt. Kuidas teie võtate, kas masinaga? Minul on vähe võtta, sellepärast ma muret ei tunne, aga eks ma peaks vanadel natuke abiks minema, eks näe. Endal mul selline salasoov, et läheks ka kolhoosi võtma, ei tea kuidas see läbi läheb, ma pole nüüd mitu aastat käinud, vanasti käisin küll. No heake küll - teile siis head rõõmsat pulmapäeva, pange küünlad põlema ja vaadake filmi ka, ma seekord ei tule, olen just 30-dal tööl."

Nojah, meil oli 4. pulma-aastapäev.
Ämm oli 56 saamas.
Vanad olid tema ema ja isa Vigalas, sündinud 1900 ja 1902.

Küll aeg lendab, ämmal mõne päeva pärast 95 täis.

Aga veel leidudest.
Ema kiri (kaart) novembris 1982.
Et võtan küll lapsed hoida, kui juubelile lähete.

Ja Vigala-vanaema kaart samast ajast.
"Mul oleks palve olnud, et teie oleks minu sünnipäevale tulnud, aga tean, et väikese lapsega ei või talvel nii pikka teed ette võtta, parem karta kui kahjatseda."

Ma usun, et me käisime juubelil.
Kuidas muidu mandalat kokku saada.
Kaasapoolne perekonnaring.
Veidi elust ajas tagasi, keskpunktis lapsed.
Nende vanemad.
Vanavanemad.
Vana-vanemad.

Järjejutu kuulasin terve nädala.
Meeldis.

Tuli huvi raamat kohe kätte võtta.
...

Kiri koju

...

Tolmuimeja ründab kärbest ja indiaani meest.

Putru sööme ka.

Meil algas sügis.

Pildi tegin ise.

Pärtel maal vanaema juures.
...

Lapsepõlve laulud

...

Olen oma laululembelisest suguvõsast kirjutanud. No et mina ei laula, aga nii ema kui vanaema olid tõelised laululinnud. Mõned onud ja onunaised  ka, onude laulud olid ikka eriti ägedad. Mu meelest lõppes üks laul Tarzani kisaga... või oli see nüüd eraldi etteaste. Kes see enam täpselt mäletab!

Minu lapsepõlves lauldi palju. 

Sünnipäevadel lauldi ja niisama lauldi. Keset päeva, tööd tehes, lauldi ka.

Vanaema auks on kirjutatud isegi tema oma laul.
Tiiu, talu perenaine.

Õieti küll uued sõnad vanadele lauludele.

Õie ja Karin kirjutasid.

Õie ja Karin

Karin on seda viis aastakümmet hiljem meenutanud.

1995. aastal. 

"See laul valmis 40ndate aastate keskel. Igatahes elasime Õiega peamiselt kahekesi Adamsoni tänaval ja käisime koolis. Lähenes emme (Tiiu-tädi) sünnipäev. Võib-olla oli see 35? Või natuke rohkem? Igatahes 1947.a. lõpetasime kooli ja selleks ajaks oli laul lauldud. 

Sünnipäev lähenes, aga meil polnud kinki. Tegime natuke kodus, siis rongis ja lõpetasime teel sünnipäevale. Küllap need viimased salmid sellepärast ongi niisugused Tiiu-stiiliga mitte eriti sobivad.  Ja see eelviimane salm b-variant tuli ka hiljem, nii väikese norimisena."

Karin-kaasautor

...

Tiiukese laulu lauldi palju, nii et kohati olid isegi minul sõnad peas. 

Ja kõik need teised laulud, mida lauldi ja mille sõnad mul ka meeles on. 

Pigem ei tule laul meelde. Edasi, sõnade meenutamine on lihtsam.

Mõned laulud sellest ajast...

Mustlaseks ma olen sündinud

Ennusta mul, mustlane

Metsik ratsu (Ballaad)

Tädi Atsi laulik... 1950ndad

Sauna taga tiigi ääres

Ants oli aus saunamees

Eideke ketrab

Laev tõstis purjed

Metsavendade laul

Kord Miki läks Piritalt merele

jne jne jne
...

Eesti vanad asjad... vanad armastuskirjad

...

Raamat ütleb, et neid kirju kirjutasid armunud noormehed rohkem kui armunud neiud.

Aga kui sealsamas raamatus on näitena toodud armastuskirjad aastast 1935-1936, siis minul on sedapuhku hoopis haruldasemad ja ajaloolisemad armastuskirjad.

Mina neid armastajaid ei tea, ja ega neid, kes sündmusi 100 aastat tagasi täpselt teaks, täna enam elamas-olemas polegi.

Küllap on nimedki juba unustuste hõlma  vajumas.

Aga kui kolleeg pilte näitas, siis võttis hingetuks ja meele tegi hardaks.

Sain loa pildistada ja näidata.

Kes täna kirjutaks armastuskirju?

100 aastat tagasi oli armastus ikka tõelisem... vist.

1910

 veebruar 1913

"Armas Maali! 

Et Sina oled minu suurem wara. 

Nii kui päike minu elule. 

Et Sinu läbi õnnesära

Woolab minu südame.

Ela rõõmsasti

kunni nägemiseni.

Sinu armas truu sõber." 

Aeg annab kirjadele väärtust juurde, on õnn, et alles hoitakse.
Ise olen nii mõnegi kirjapaki tulle visanud... ja hiljem kibedalt kahetsenud.
...

Moest ja söögist

...

Elu 60 aastat tagasi.

Sõjast oli möödas alles 10 aastat.

Kui moealbumit lehitseda, siis tundub üsna väärikas aeg olevat.

Kaunid naised.

Kui juba selline õhtukleit, siis võib oletada, et väga peened ja pidulikud õhtud.

Elegantsed jalanõud ja peakatted.

   

Meestemood tundub küll kuidagi igavalt igapäevane .

  Lisaks kummalised kobakad mantlid.

 

 Tüdrukutele võiks neid kleite tänaselgi päeval selga panna.

Käsitöömustrid on aegumatud.

...

Ja siis see kiri.

Tõsi küll, mitte aastast 1954.

Kiri on kümmekond aastat hiljem kirjutatud, kuskil 60ndate alguses.

Vanaema kiri.

Küll on Tallinnas suur toiduainete puudus. Ei tea, mis need inimesed küll varsti sööma hakkavad. Ka kohupiima pole kordagi saanud, võid antakse pool kilo, kes hommikul vara platsis on, need saavad.

Ükskord, juba möödunud nädalal, müüdi ühes poes lambaliha, seisin 4 tundi sabas, siis sain 2,5 kg. Pärast seda pole enam kordagi näkanud.

...

11.12.13

...

Selline kuupäev siis.
11.12.13

Mäng numbritega.

See oli eile.

Üks eilse päeva pilt veel.
Suure sula algus.
Üleeile õhtul tegin õue lumest puhtaks,
eile õhtul läks asi vesiseks.

 

Täna plats puhta lage, must maa või kulunud muru lumises raamis.

Praegu... praegu aga on väljas algav torm.
...