Peaproov

 ...

Peaaegu oleks läinud teatrikuu ilma teatrisse jõudmata, aga siis see juhtus... ja juhused ongi selleks, et elu paika loksuks. Mitte ma ise ei korralda, lihtsalt keegi kuskil hoiab silma peal 🙃.

Mingi aeg tagasi kohalik seeniorite boss helistas ja pakkus  piletit, oli see nüüd järgmiseks või ülejärgmiseks päevaks, kes seda enam mäletab. Igatahes laupäev ja 28. märts... täitsa õigesti ajastatud, jätkuvalt veel teatrikuu.

"Ugalas" etendus "Džinnimäng", nüüdseks käidud ja nähtud. 

Nii palju viisin end teemaga kurssi, et ammu-ammu, äkki oli aasta 1984, oli "Džinnimäng" juba "Ugala" repertuaaris, siis mängisid Lisl Lindau ja Kaljo Kiisk neid kaht keerulist ja vastuolulist eakat ühes tavalises vanadekodus. 12 aastat hiljem oli esietendus Eesti Draamateatris, osades Ülle Ulla ja Ago-Endrik Kerge. Jupiteris on see telelavastusena praegu veel täiesti kättesaadav. Kunagi ehk vaatan, "Ugalasse" läksin puhta lehena ;) 

Seekord siis laval Luule Komissarov ja Andres Tabun.

Endine firmaomanik Weller veedab päevi vanadekodus üksi kaarte mängides. Ühel päeval satub verandale varem majavalitsejana töötanud Fonsia, kelle Weller meelitab kaardilaua taha. Fonsia avastab, et pole magusamat tunnet, kui kedagi džinnimängus võita.

Meeldis.

... 

Aga see pole veel kõik. Järgmine pakkumine tuli paar päeva hiljem. Et kas oled huvitatud. Jälle 2in1... piletid ja transport. Raske on ju keelduda, kui kõik ette-taha ära tehakse!

Seekord eriti huvitavas kohas... Põltsamaa Kultuurikeskuses. 

"Kõik on jokk, proua minister", lavastaja Peeter Raudsepp, osades EMTA Lavakunstikooli tudengid.

Pakkumine mahtus teatrikuusse, etenduseni on mõned loetud päevad veel aega. Nii et otsaga aprillis, juba eeloleval esmaspäeval.

...

Teatrikuu piirid ületas ka eilne etendus "Estonias". 

Pileti ostsin juba eelmise aasta juunis, ja et ära ei unustaks, panin ümbrikusse ja riiulisse, infoks peale kirjutasin 2. aprill. 9 kuud hoidsin silma all... et ikka meeles oleks. Aga miski paar nädalat enne õiget aega ütles sõbrants, et tal on 1. aprilliks "Estoniasse" pilet. Ka ooperile "Võluflööt". No mul üks päev hiljem siis. Aga igaks juhuks kontrollisin üle, ja etskae, piletil peal 1. aprill kell 19.00. Poleks Osaline teatrisse läinud, oleks küll paras aprillinali olnud ja mina etendusest ilma jäänud. Või pigem ooperi-piletid lihtsalt kaotsi läinud, küllap me Ritaga oleks päev hiljem kohale tulnud ja siis pool-sunniviisiliselt juba 2. aprilli etenduse valinud.  Koomiline ballett "Asjatu ettevaatus". Jätan meelde, juba kuulsin, et olla kiidetud. Mu jaoks kõlab sõnapaar asjatu ettevaatus kui karm elutõde...

Peaaegu nagu blogipostituse pealkiri "Peaproov"... 

Kui kirjutama hakkasin, oli kolmest teatrietendusest alles esimene nähtud. See teatriskäik oli kui peaproov enne ooperisse minekut... vaja juuksuris ära käia, kas seelik ikka mahub selga, kus on sätendav sall ja sukapüksid, kas mustad kingad on teatrile kohased? Viimasele probleemile oleks võinud kohe käega lüüa ja läike lihvimata jätta... kingakoti unustasin kaasale autosse, nii et mustad Nike'i käimisjalatsid olid paratamatus. 

Enne "Estoniasse" minekut teadsin juba ette, millega riskin ja millega pean arvestama. Kuna kingad mu teatrikotti ei mahtunud, läksin saabastega... et vältida "sussikoti" rongi unustamist. Seelik mahtus selga (selge see, mõni materjal on veniv), juuksuris sain käidud, ja kui juba saabastega, siis tühja sellest, millised sukapüksid jalas on 😚

 ...