Rikutud mõtlemine

 ...

Hall oktoobrikuu hommik. Õnneks on sõbrad, kes annavad märku: elu on väärt elamist!

No kui aus olla, ei olnud viite tärni. Isegi konjakit ei olnud, aga ***** väärt kraam ikkagi ;)

Hommikul üritasin küll mõelda, kuidas öelda, et oleks ropp, aga kiitev.

Rikutud mõtlemine... aga mis teha-mis teha. Ma ennast nüüd muutma ka ei hakka!

...

* Kui kogustest rääkida, siis Kati kinkis mulle mõõteklaasi (fotol). Täpselt 2 supilusikatäit. Nii et kõik need, kellele olen kinnitanud, et kui endale õhtuse lõõgastuse luban, siis ainult ühe supilusikatäie... mind ei tasu uskuda ;)

...

Sõprus on hinnas

 ...

Kuna ma viimasel ajal raamatukogust ilmselgelt rohkem raamatuid laenutan, kui ma neid lugeda jõuan, kipub muu elu ripakile jääma. Tühja need tubased toimetamised, need on nagunii suht mõttetud. Selles mõttes, et tee palju teed, tehtud nagunii ei jõua, ühest otsast lõpeta, teisest otsast uuele ringile. 

Alles eile sai ahju köetud, täna jälle otsast peale.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Vahepeal oli igasugu olulisi tähtpäevi, mis ka kuidagi märkamatult ja jälge jätmata mööda libisesid.

Algas draakoniaasta.... oleks tulnud tähistada. Et ikka rikkus teaks, kuhu majja tulla.

Vastlapäev oli, aga ei ühtegi vastlakuklit. hernesupist ja vastlaliust rääkimata.

Sõbrapäev, kus kõik sõbrad jäid tervitamata. Selles mõttes, et istusin, nina raamatus, ja lasin sõpradel ennast tervitada. 

Ega sellise suhtumisega midagi erilist loota ei tasu! Õnneks mõni sõber on veel alles jäänud ;) 

Sõbranna lapsepõlvemaalt ajast, kui tema lõpetas esimese klassi ja mina teise. 

Sõbranna Telliskivi tänavalt, ajast kui mina läksin kuuendasse ja tema seitsmendasse klassi. 

Onupoeg aastast 1969 ja tema kaasa, kes veidi hilisem väljalase. 

Armas reisikaaslane viimaste aastate reisilt.

Vastu õhtut panin endast lõpuks väikese meeldetuletuse ka üles. Aitäh, kes märkasid ;)

...

Samas, mõned värskemad sõbrasuhted on tekkinud. Aga nendega olen väga ettevaatlik. Miski paar nädalat tagasi läksid mu näoraamat ja messinger lolliks, mille tulemusena sattus ootamatuid sõpru mu FB sõbralisti. Tundus nagu Ameerikast.

Nendega oli lihtne, eemaldasin nad enne kui suhe jõudis tekkida. Sõprus, ma mõtlen... nii et sealt sõbrapäevatervitusi ei tulnud.

Aga kiri gmailis tekitas minus ärevushäire, ja ikka nii tugeva, et ma isegi kirja avada ei julgenud.

Peaaegu sama kahtlane jutt, kui neil Ameerika "sõpradel", kes Messingeri eestikeelse raskesti mõistetava sisuga teate jätavad, mida ma näen ilma sõnumit avamatagi. Samamoodi see sõber Harry, ilmselt ka võõrkeelsete juurtega. 

Kui nüüd uskuda head tuttavat Konna, on vist küll tegemist mingi ilukirjandusliku eksperimendiga, kuhu ka teda osalema kutsuti, aga millest palun mind küll välja jätta. Kirjutamine ja arvustamine pole minu tugevamad küljed. Pealegi, kardan, et kustutasin selle lugemata kirja oma postkastis hoopistükkis ära, nüüd ma ei teagi, millisest luuleelamusest ilma olen jäänud. Või äkki seilaks koos Harriga juba  Põhjamere kruiisil.

Sest tema vaeseke ju ei tea, mis kingiks saadud maiuspala* mul kodus külmkapis on.

*Kui mina tema heeringas oleks... kas ta mind ka külmkapis hoiaks?

...

Päeva algus

...

Sõbrants helistas eile õhtul ja kommenteeris veidi murelikult, et nüüd vist sellised ajad, pole vaja küsida, kas kodus oled.

Kodus, kodus.

Õhtul kodus.

Hommikul kodus.

Teise sõbranna saatsin hommikul seitsme paiku tööle, tema istus rongis ja mina lebotasin teki all. 

foto autor: Kati 

Kui ta saatis foto päevavalgusest Balti jaamas, tuli mulle meelde, et kell pool kuus hommikul ma mõtlesin, et tunni aja pärast lähen välja päikesetõusu pildistama.

Kas ma läksin?

Kell seitse polnud ilmselgelt enam mingit päikesetõusu.

Ja Ritsikas saatis oma hommikuse pildi: meri ja luiged.

Foto autor: Rita

Nojah, kui sul on sellised tegusad sõbrannad, siis peab end ka liigutama hakkama!

Loodan vähemalt, et Milvi magas kaua ;)

Ja tal on selleks täiega õigus!

Milvil on täna sünnipäev!

Pildid kahjuks on fotokarbis, aga midagi ma leidsin. 

Foto autor: mina ise!

Usun, et kogu meie klass (ainult tüdrukud!) ühineb minu õnnesooviga.

...

Kalijärv

...

Minu jaoks on see järv alati olnud Kalijärv, kuigi tean jah, et mõnes kohas on kirjas kui Kallijärv.

Kalijärv... jääajajärgse jääpaisjärve jäänuk.
Järv minevikust.

Minu jaoks järv lapsepõlvest.

Seal käisime suviti kord või paar suvitamas.

Lapsepõlvesuved.

 Mina, vanaema ja teised
...

Teised

Aga hoopis tihedamini läksime temast lihtsalt lähedalt mööda.

Jaama minnes ja jaamast tulles.

Poodi minnes ja poest tulles. 

Tegime vahepeatuse.

Istusime sillal ja sulistasime niisama jalgu.

Ujumas käimisi mäletan ka. 

Vesi on seal külm, sest järves on palju allikakohti. 

Romantilised suplemised on ajast, kui omal paras jooksuaeg oli. Kamp noori, suveöö ja ilma riieteta.

Häbelikumad pesuväel... kahtlustan, et ma kuulusin nende häbelike hulka, mis sest, et augustiööd suht pimedad on.

Mõned korrad olen käinud ka siis, kui mu oma lapsed alles lapsukesed olid. Suurem poja, ise  eelkooliealine, tekitas seal ikka korraliku ehmatuse. Seisis sillal ja vahtis vette. Ja siis äkki suvaliselt hüppas. 

Basseini, kus vesi ülepea. 

Ise veel enne ütles: "Ma hüppan."

Kohe hüppaski. 

Õnneks oli sealsamas kõrval naabrimees, tema hüppas ka kohe.
Ja tõi lapse põhjast ära.

Kõik käis väga kiiresti, ometi mäletan seda tänase päevani.

Kalijärvest on kirjutanud ka Emmeliina.

Mina pole juba mitmel aastal Kalijärve äärde saanud.

Kirjutan siin ja mõtlen.

Võtaks kätte ja läheks.

Tuletaks vanu aegu meelde.

...

Sõbrapäeva muinasjutt

...

Ühel soojal talvepäeval magas kärbes Juku metsamajakese katusepraos ja nägi und.

Tema kõige parem sõber Pulgakomm, kes elas meemajas, tuli külla Juku suvisesse kodukohta sõnnikuhunnikus.

Pulgakomm on tegelikult karu, kellega kärbes oli suvel sõbraks saanud.

Karu tilistas uksekella ja kärbes ärkas.

Tegelikult ka.

Kärbes ärkas unest ja ei saanud midagi aru.

Siis meenus talle, et unenäos oli karul kaasas lilled ja kook.

Aga miks? Kärbse sünnipäev on ometi suvel, praegu aga on väljas päris talv.

14. veebruar.

"See ju sõbrapäev," pinises kärbes ehmunult.

Kus on minu sõber karuke?

Ma pean teda üllatama.

Tellin talle meekoogi.

Varsti oligi pitsamees meekoogiga kohal.

Et karu külma koobast pisut soojendada, võttis kärbes ka küünla kaasa. Nii ta lendaski sõbra juurde, kaasas kook ja küünal.

Karu nohises koopanurgas magusas unes. Et sõpra äratada, hakkas kärbes teda südamekujuliste lumepallidega loopima. Sellest hakkas karu südamel väga soe ja ta tegi silmad lahti. 

Esimene asi, mis ninna jõudis, oli magus meekoogi lõhn. 

Mõmm-mõmm-mõmm! Rõõmustas karu.

Sõbrad kallistasid teineteist ja siis pinistas kärbes küünla põlema.

Koos hakkasid nad kooki pugima.

...

Meie ka.

Hakkame kooki pugima.

Sest meekoogi lõhn on tõesti väga hea.

Ja mõjub ahvatlevalt.

Arvas Mette Marta. 

Tänane külalisesineja.

Tema viltis valmis ka Kärbes Juku ning andis oma karu ja oma  mõtted muinasjutu sisse.

...

Teemasse "100 head asja"

Kolmekümne üheksas.

Meekoogi lõhn.

...

Erilised Jaanid

...

Ega mul elus erilisi Jaane eriti pole olnudki.

Ehk kunagine kohalik kolhoosiesimees, tema oli kui oma pere liige. Unustasid ukse lukustamata (maaelu võimalused ja võlud aastaid tagasi), marssis elamisse sisse kasvõi magamistoani välja. Ja kamandas kaasa tööle, olgu sel või voodis muud tegemised pooleli. 

Sõbranna (ehk kunagise pinginaabri) mees on ka Jaan. Seda Jaani tunnen ma küll juba terve igaviku, sellest ajast, kui jürid ja jaanid veel mu elus märkimisväärselt olulisel kohal olid.

Jaan polnud siis veel sõjaväeski käinud. Olid ajad… mäletan, et saime kuskilt linditäie väliseestlaste salvestatud muusikat (vänt, vänt, vänt, diversant jm), tassisin miskit makikolakat, et Jaan saaks mulle ka lindistada. Kohe pärast seda läks ta kuhugi Kaliningradi kanti vene kroonut teenima.

Jaanil oli Jawa, mootorratas oli juba tollal ohtlik sõiduriist. Igatahes sattus Jaan avariisse, lehes pärast kirjutati, et juht pääses kerge ehmatusega. Sõbrantsi kommentaar oli – nojah, kui jalaluumurdu kergeks ehmatuseks pidada, siis olgu peale.

Mõni Jaan on minu õpilane olnud ja mõni Jaan õpilase lapsevanem, aga nendega ei seostu midagi erilist.

Selle aasta jaanid ka käes. Vihmane ja vesine, ei mingit tunnet.

Meenutaks parem, kuidas oli eelmisel aastal. 

Mõnus oli.

...

 Jaan meie vanas korteris 31.08.1975.

Ülle ja Marje ka... ja pulma-pillimees.

...