Kuvatud on postitused sildiga pulm. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga pulm. Kuva kõik postitused

neljapäev, 20. detsember 2018

Imepärane India

...
Sattusin sellisele vahvale üritusele, kus pakuti indiapärast head ja paremat. 
Silmale ja kõrvale, keelele ja meelele, ja kindlasti veel mõnele kehaosale. 

Reisimuljed, fotod ja videod.


Pulmamuljed.
Kuna Indias sellist kommet nagu vabaabielu ei ole, on seal kogu aeg kuskil kellegi lähemalt või kaugemalt tuttava pulmad. Tavaline, et aastas saad 10 - 15 korda pulmas käia. Ja ikka mitu päeva korraga.

Ok, ma mäletan, millal mina viimast korda pulmas käisin, aga enne seda, nö eelviimased pulmad? Paarkümmend aastat tagasi kindlasti, ehk rohkemgi. Usun, et kogu oma elu jooksul olen ma mingi 15 korda pulmas olnud. Mis teeb üks pulm 4-5 aasta jooksul, sünnimomendist alates.

Mulle numbrid meeldivad!
See number ka, 600.
Või oli see nüüd 800.

Et mitu inimest seal pulmas oli.
Tegelikult, vahet ju pole!

Igasugustele tseremooniatele lisaks on India pulmas hea võimalus lähemalt tutvuda India toitudega.

Kuna meie pulma ei saanud, Indiast rääkimata, tutvustati meile indiapärase toidu erilisi maitseid siinsamas koos võimalusega kõht korralikult täis süüa.

Kõigepealt kostitajate näpuvahelt traditsiooniline esimene amps.
Siis suupisted laual, lisaks maitseainetega röstitud pähklisegu.
Supp.
Soe toit riisi, kastme ja aedviljaga.

Mango smuuti.

Magustoit .



Ja muidugi imeline chai.

Kõik see eile siis.

Chai oli nii hea, et tegin endale kodus ka tassitäie.
Peale tänast prisket kõhutäit.
Aga see on juba uus jutt.
...

neljapäev, 2. august 2018

50 aastat ja 1 päev

...

Täpselt nii pikk on vahe olla esimest korda ja viimast korda fotoaparaadiga pulmas. Ausõna, 1968 oli esimene kord... ja 50 aastat hiljem teine kord. 

Vahepealsed pulmad on olnud ilma fotokata.

50 aastat tagasi olin alles pubekas. Kunagi varem pilte teinud ei olnud, aga siis andis Enn mulle oma "Smena", et võta ja pildista. 

Juhtus nii, et kuna just pulmad, siis pildistasin terve filmi täis. Seal, kus pulmapidu toimus.
Lapsepõlvemaal.


Pärast selgus, et rohkem pidu-pilte polnudki, päris-fotograafil sai film miskipärast valgust ja piltidest asja ei saanud.


Loomulikult ei kandnud ma tiitlit pulma-fotograaf

Juba siis olin puhtalt enda lõbuks pildistaja, piltide kvaliteet oli nagu oli.  Paraadpildid tegi ikka asjatundja... aga neid ma siin näitama ei hakka.


See pilt pole samuti minu tehtud, aga see on märgiks, et selles pulmas olin ma lilleneiuks. Enne kui minust fotograaf sai. 


19.07.1968

Seljas on mul Itti-tädi tehtud kleit, taaskasutus, tehtud ühest juba käigus olnud kleidist, mis vanaema Rootsist kaasa tõi.

Pruut tahtis pikka loori, see sai väljamaalt tellitud, aga jõudis kohale, kui pulm juba läbi oli. 

Nii et oli pikk kleit ja lühike loor, tollane kaubandusvõrk rohkem ei võimaldanud!

Aga kaunis ikka!



No ja see järgmine pulm, kus vabatahtlikult fotograafi mängisin, toimus umbes-täpselt 50 aastat hiljem. 20.07.2018

Hea küsimus... kas ma siis vahepeal polegi pulmas käinud? Ja lihtne vastus, et viimased 25 aastat küll mitte. 

Aga vahepeal polnud mul ka sellist tüütut pildistamise kommet.

Ise olen väga rahul.

Sellega, et oma kõige noorema onu pulmades sain fotograafi mängida, kuigi ametlikult lilleneiuks määratud olin.

Ja et 50 aastat hiljem taas väikest viisi isehakanud piltnik olla sain. 

Kuigi ametlikult ämmaks tituleeriti.

Vanem poegadest võttis naise.

Ehk siis... kooselu sai ametlikuks registreeritud.


20.07.2018


Loomulikult püüdsin hoida madalat profiili ja pildistasin pigem olustikku. 

Ja rohkem seda pulma teist päeva, mõlemas pulmas.





Noorpaar on vähestele piltidele jäänud. Või kui, siis ikka rohkem teisel päeval.


19.07.1968




Aga peigmehed olen  jäädvustanud!

Sugulaste värk ;)

2018

1968


Pulmaväravad  olen pildile saanud.



Üks kiiksuga pilt.



Ja viimases pulmas noored pulmalised.





Suurem piigadest oli seekord lilleneiuks!

Sobib teemasse "100 head asja"
Kuuekümne viies.
Pulmapidu.
...

pühapäev, 27. august 2017

100 külalist pulmas

...
No ei ole meediasündmus, niisama sündmus. 
100 külalisega ja pulmad.

Aga kuna möödas on juba üle neljakümne aasta, siis võib ju rääkida ja pilte üles riputada. Tegelikult, ma polegi aru saanud, millal võib juhuslikke inimesi pildistada, ja vähe sellest, pilte ka ajakirjanduses või internetis levitada. Kui mina ikka oleks mõnel suuremal üritusel kogemata pildile sattunud, kas mul on õigus nuriseda või isegi kuhugi kaevata, kui mingi x fotograaf mind pildistab ja pilti levitab?

Mingi aeg tagasi helistasin sõbrantsile, et millega nädalavahetusel tegeles. Oli olnud ühes pulmas ja ühtedel matustel. Virtuaalselt.
Vaatas fotosid. 
Pulmad ja matused.

Ta võib nüüd ka vaadata. Ja meenutada... sest meie pulmas ta osales
Reaalselt.

Kohalikus pealinnas oli registreerimine. 
Pulmapidu praeguse elukoha läheduses vanas koolimajas.


Et laulatus võiks olla ka kiriklik, sellele me üldse ei mõelnud. Polnud tol ajal kombeks. 

Ei ole mind ei ristitud ega leeritatud. 
Sellest hoolimata mulle meeldiks, kui minu matustel räägiks kirikuõpetaja.
Kui ajas edasi minna.

Aga kui ajas tagasi minna... aastasse 1975.

Külalisi oli pulmas 100 ringis. Loogiline, minul on suur suguvõsa, kaasal on suur suguvõsa. 
Lisaks sõpru ja lähedasi lugematul hulgal.

Kleidi õmbles üks memm Luise tänavast, vanaema hea tuttav. Pikk valge kleit, ei mingit erilist ega silmatorkavat. Loor oli ka pikk, selle kanga aitas isa hankida. Aga kes loori valmis tegi, seda ei mäleta. Äkki ma ise... kui kuskilt valmis pärg sai hangitud.

Soengu tegin küll ise, pesin pea puhtaks ja keerasin tuka sisse paar rulli. Kohalikud pulmalised tellisid nö juuksuri-bussi kohale (tol ajal oli nii, et lisaks autolahvkale käis spetsiaalse bussiga külarahvast rõõmustamas nii juuksur kui raamatukogu). 
Juuksur oli veel torisenud, et tahaks pigem pruuti näha ja talle soengut teha...
nüüd siin niisama pulmalised.


Pulm oli nagu üks Eesti pulm tol ajal. Laud jookidest ja toidust lookas, tuttavad kokad kokkasid pea nädal aega kohapeal, kõik tehti ise. Alates vasika veristamisest... seda küll kokad ei teinud. Aga traditsioonilised keel tarretises, hakklihapallid, sült, praad, rosolje, salat, maksapasteet, kala punases.


 


...
Enne lauda istumist tehti igasugust traditsioonilist, peigmees pidi hobuse ette rakendama (sai hakkama küll) ja pruut lammast niitma (tuli ka kuidagi läbi häda olukorrast välja).



Pulmakülalistele jagati ülesanded, kes oli õllevalaja (kohaliku kolhoosi esimees), kes lipuvalvur, kes fotograaf, kes operaator, kibe-karjuja, kuldkõri. 



Ja loomulikult olid meil ikka pulmakorraldajad ka... pulmaema ja pulmaisa. 
Mul kohvripõhjas alles terve hulk pulmavidinaid alates pulmalehest ja pulmalipust, lõpetades laulikute ja põnevate plakatite-pudelisiltide-aumärkidega.
Kõik pikalt ette valmistatud ja valmis tehtud.


No ja siis lilleneiud, õde sõbrannaga. 
Napilt 17. 




Veel olen ma uhke, et lisaks ämmadele ja äiadele ka kaks paari vanaemasid-vanaisasid pulmas oli, nii minu omad kui kaasa omad. 




Fotograaf oli tasemel, pilte terve albumitäis. 
 

Operaator oli tasemel, isegi pulmafilm on tänaseni täitsa jälgitav.
Ja ülevaatlik.

Me ju sõitsime pisut ringi ka, enne kui pulmamajja suundusime.



Pidu... pidu oli tempokas.
Karjuti "kibe", pruudipärja mängisime maha, pillimees tõmbas lõõtsa ja rahvas vihtus tantsida.
 

Lauldi. 


Pulmaema ja pulmaisa juhtisid vägesid, korraldasid mänge ja hoidsid meeleolu üleval.


Järgmisel päeval pakuti külalistele hapukapsasuppi.
Peigmees käis ja tõi vankriratta korstna otsast ära.


Ja tasapisi hakkas rahvas laiali minema. Neid minemise seiklusi sai ikka jupp aega hiljem kuulda ja naerda. Kes kellega ja kes millega ja kes kuhu välja jõudis.


Varasemad lahkujad saatsime päevase bussi peale.


Pulma kolmandal päeval läksime pulmareisile.
Saaremaale.
...
Mõne päeva pärast on meil  pulma-aastapäev.

Õde abiellus 7 aastat hiljem.
Ka augustis.

Nende tähtpäev on juba homme.
...

esmaspäev, 29. mai 2017

Pulmad ja matused

...
Sõbrants helistas.

Pärisin, mis nädalavahetusel tegi.

Pulmas oli ja matustel oli.

Kuidagi seostuvad need mul Eesti kirjanduslooga.
Matused ja Juhan Liivi "Vari"... Kukulinn.
Oskar Lutsu "Tootsi pulm".

Sõbrants oli pilte vaadanud.
Põhjalikult ja kaua.

Nii see elu on. 

27. mai, laupäev. 
Jättis paljudele märgi.
 
Pulmadest.
Matustest.

Kes kus.

...
Ennegi kokku mul kirjutatud.
Pulmad ja matused.
...

esmaspäev, 23. juuni 2008

Erilised Jaanid

...
Ega mul elus erilisi Jaane eriti pole olnudki.
Ehk kunagine kohalik kolhoosiesimees, tema oli kui oma pere liige. Unustasid ukse lukustamata (maaelu võimalused ja võlud aastaid tagasi), marssis elamisse sisse kasvõi magamistoani välja. Ja kamandas kaasa tööle, olgu sel või voodis muud tegemised pooleli. 

Sõbranna (ehk kunagise pinginaabri) mees on ka Jaan. Seda Jaani tunnen ma küll juba terve igaviku, sellest ajast, kui jürid ja jaanid veel mu elus märkimisväärselt olulisel kohal olid.

Jaan polnud siis veel sõjaväeski käinud. Olid ajad… mäletan, et saime kuskilt linditäie väliseestlaste salvestatud muusikat (vänt, vänt, vänt, diversant jm), tassisin miskit makikolakat, et Jaan saaks mulle ka lindistada. Kohe pärast seda läks ta kuhugi Kaliningradi kanti vene kroonut teenima.


Jaanil oli Jawa, mootorratas oli juba tollal ohtlik sõiduriist. Igatahes sattus Jaan avariisse, lehes pärast kirjutati, et juht pääses kerge ehmatusega. Sõbrantsi kommentaar oli – nojah, kui jalaluumurdu kergeks ehmatuseks pidada, siis olgu peale.



Mõni Jaan on minu õpilane olnud ja mõni Jaan õpilase lapsevanem, aga nendega ei seostu midagi erilist.
Selle aasta jaanid ka käes. Vihmane ja vesine, ei mingit tunnet.
Meenutaks parem, kuidas oli eelmisel aastal. 

Mõnus oli.
...

 Jaan meie vanas korteris 31.08.1975.
Ülle ja Marje ka... ja pulma-pillimees.
...