Mälestusmärk lumele

 ...

Kuidas teaks, milline oli Suur Tõll või Kalevipoeg, kui poleks neile püstitatud monumente? 

Et sama lumega ei juhtuks... no äkki läheb meelest, et mõnikord on juba detsembris lumi maas, selleks ja sellest need mälestusmärgid räägivad.

Krokodill Gena...

Potsataja...

Ninatark...

Kõik selle aasta taiesed*.

Kui mineviku kunstiteostest rääkida, siis heitlik või lumevaene talv võib ka teistsugust kunsti vormistada. Jäised aknakaunistused on minu erilised lemmikud. 

Pildil vaade kohaliku mõisa aknast.

12. detsember 2016

Kodus on olnud uhkemaidki. Kahjuks pärast seda, kui toimus akende vahetus, on see kunstiliik väljasurevaks nähtuseks kujunenud.

Kõige ilusam on ikka lihtsalt lumi!... Aga ausõna, sellist lund ma ei igatse. 

10. detsember 2010

Ilmselgelt oleksime lumevangis.

Eks tookord olimegi.

...

*Kodulähedase maantee äärsed märkamised.

...

24.11.24

 ...

Ei saa ju jätta seda kuupäeva märkamata.

Märkamata, märkimata.

Olgu siis kasvõi need vaated, mis täna pildile jäid. Homme on kõik teistmoodi.

...

Tali tuli tagasi

 ...

Tuleb tõde tunnistada, nüüd on meil talvega tõsi taga. Bussjuht koduses teeotsas enam  maha ei luba, et teeolud viletsad ja graafik hingab kuklasse. 30 aastat pole ilm sellist takistust teinud, ju siis on erakorraline talv. 

Sahk käis öösel, aitäh sahamehele, tegi minu töö kergemaks. Möödaminnes lükkas teeäärsed mutimullahunnikud kõik kasutamiskõlbulikuks. Kevadel panen sinna kartulid.

Öösel oli jänes käinud ja lumememme nina nahka pannud... Lumememm sai uue nina, kui kaob, süüdistan järgmisena oravat. Vaevalt et jänes käbist huvitatud on.

Mõned lapsukesed ei saanud eile kooli, sest voolu polnud. Lohutuseks anti kodutöö: lumememme tegemine.

Ühe tegi Maibritt ja teise Pärtel.

Et nüüd selle memmejutu otsad kokku tõmmata, joonistasin täna ühe pildi ka. 

Memmed lõpetavad, aga jänes nurgas ütleb, et Hiina kalendrile tuginedes saab ülehomme tähistada Jänese aasta saabumist. 

On, mida oodata.

...

Lumealad ja lumeolud

 ...

Eile jäi leht postkastist toomata. Kogu aeg lükkasin edasi, sest teadagi, kui juba õues, tuleb ju kohe lund kühveldama hakata. Aga mida sa kühveldad, kui pidevalt sajab juurde. 

Kõndima ka igaks juhuks ei läinud, põhjus ikka sama: äkki õues hakkan tööle! Justnagu toas vähe tegemist. 

Pool kümme õhtul oli vaim valmis. Lükkan rajad sisse ja toon lehe ära! Õnneks tuletati meelde, et kohe algab reedene krimka ETV -s. 

Loomulikult ma siis ei läinud. Täna hommikul lugesin neljapäevast lehte. Ja kolmapäevast lehte. Teisipäevases on ristsõnad alles lahendamata. Päris hea, et esmaspäevane edaspidi ilmumata jääb, mõnikord on halbadest otsustest kasu ka. Harjutamise mõttes, juba sel esmaspäeval käisin kaks korda postkastist lehte otsimas, aga ei olnud ja ei tulnudki, tuli alles koos  järgmise päeva lehega. Mis teha, kui hanged ees.

Nüüd käisin hindasin tänased lumeolud üle ja natuke kühveldasin neid lumealasid lagedamaks. Postkastini veel ei sumanud, olgu tagataskus* mõjuv põhjus,  et järgmisele õueringile minna. 

Õnneks-õnneks, autoga ei pea välja minema!

*Tagatasku on tegelikult mõjuvatest põhjustest punnis. Lisaks eilsele lehele, millalgi päevasel ajal tuleb ju juba tänane ka. Ja puud vaja tuppa tuua. Kõnniringi võiks teha, vaataks need kaugemad lumealad ka üle. 

Ilus talv meil ;)

10.12.2022

...

Ilmateade

...

Ega tali taeva jää, aga 100 aastat tagasi tuli talv ilmselgelt liiga vara. 

Eriti hull lugu, kui oktoobrikuine lumi tuleb ja jääb. 

1922. aastal oli Virumaal talve tulek nii varane ja ootamatu, et mitmel põlluharijal alles kartul maas. 

Kaja, nr. 260, 6 november 1922

Kui nüüd oma pilte vaatan, siis tõesti-tõesti, on meilgi neid varaseid lumesadusid olnud.

Saan vaadata ja  näidata aega 10 aastat tagasi.

Siis tuli ka juba oktoobris lumi maha... aga sulas mõne päevaga jälle ära.

Hetkeks siiski oli talv.

27. oktoober 2012

Täna tulime Tallinnast.

Ma olen väga rahul, et ei ole vaja korrata lauset 100 aasta tagusest ajast: "Lumetee on igal pool üsna kena ja võib reega igasuguseid koormaid vedada."

Ei mingit lund!

Ei ühtegi rege!

8. november 2022

Täna oli nii, et hommikul sadas vihma, aga õhtuks tuli päike välja. Õhutemperatuur oli 10 kraadi ligi.

Mardipäeva-kandi ilmadest läbi aegade ja läbi rahvatarkuste rääkis Vikerraadios Reet Hiiemäe 9. novembri saates "Miks on nii? Mardiilm." 

Ma jõudsin oma ilmajutu kirjutamisega ette ;) 

...

Fotojaht: läbi klaasi

 ...

Eks ole ju, inimesel pole midagi muud teha, kui ühest aknast välja vaadata ja teisest aknast välja vaadata. 

Ongi, sellist tuisku pole ammu olnud, nii et vaatamine on vabandatav. Õigem oleks muidugi õue minna. 

Aga et tuisk ikka meelde jääks (ma ei saa oma mälu usaldada), tegin mõned pildid ka. 

Mägimänd akna taga... on juba paar aastat päästnud mind metsas jõulukuuse otsimisest. Oks vaasis endiselt ilus, lopsakas ja roheline, pole vist probleemi, peab jaanipäevani vastu. Tulukesed võiks muidugi juba korjatud olla.

Selle siputise leidsin ukseklaasilt, küll ikka mõnel on pikad ja saledad sääred... võib uhkusega sirutada.

Tänane päevaküsimus.

Nii, läbi klaasi vaadatuna.

Kas Hari ja Labidas võivad oma kooselu registreerida?

Koostöö sujub neil päris kenasti.

Lõpuks väike lefa-lefa :)

...

Panin üleskutse ka. 

Fotojaht.

Et kui keski leiab mõne klaasi(täie), mida läbida või jagada tahab.

...

Suuri valgeid helbeid...

 ...

Laisa inimese talvepildid.

Esimese tegin juba suvel soojaga ära ;)

Suuri valgeid helbeid

lendleb meile heldelt...

Kitsed  käisid ise akna taga.

20.11.2020

Kui nüüd tõde tunnistada... eilsete põlluserva piltideni ikka jalutasin need sada sammu. Edasi-tagasi.

27.12.2020

Täna tegin rohkem samme... postkastideni ja tagasi. Loomulikult lähen ja teen veel... postkastideni ja tagasi. 

Võimalik, et veel mitu korda.

Ehk lõpuks jõuab postiring meile ka.

...

Tere, tali

 ...

Nonii... saab juubelit tähistada, sest 10 aastat tagasi olen ma samal teemal pilte jaganud.

Tere, tali... 16.okt 2010. Küll aeg lendab, ja ei mingeid suuri muutusi.

Oktoobri keskpaik ja lumi maas, mine või õue lumememme tegema!

Täna siis... 19.okt 2020

See oli hommikul.

Päeva peale läks ilm ilusamaks...

Ja lõpuks tuli päike ka välja.

Kahtlustan, et lund jagub homsessegi.

...

Elu ja surm

...

Käsikäes nad käivadki.

Elu ja surm.

Igatahes olid nad lähestikku.

Kui õue läksin, fotokas pihus.

Kasvamine ja kahanemine samamoodi.

Üks on varsti ümmargune, teist pole siis enam ollagi.

Imeline maailm.

Veel päev või paar ja ka meie õue lumeraasud on kadunud.
Ära voolanud. Maassse imbunud.
Kes kus.

Koroona... kasvab või kahaneb?
Elu või surm?
Või ainult paanika...

Aga igapäevaselt loen: ärge muretsege, surevad ainult vanad.

Seda on nii lohutav teada.

Eriti kui seda pidevalt korratakse.

Tervitused Itaaliast! Ihihihii, arvake ära, kas Lõuna-Itaalia või Põhja-Itaalia!

Meil siin on tore, kõik on noored ja heas toonuses inimesed!  

Kolm meie grupist otsustas loobuda, kuigi teadsid, et raha tagasi ei maksta. Aga mis ühele kaotus, see teisele võimalus leida! 

Ja koroona viiruse peamine tunnus on paanika. Meil siin pole mingit paanikat, nii et ei mingit viirust.

Aga kui olekski, siis on see surmav suudlus  ainult vanadele ja haigetele!

Lühike kokkuvõte tuntud (?) ajakirjaniku suusapuhkusest.

Delfis terve artikkel.

...

Uue aasta lubadused

...

Ma ei andnud jaanuari alguses ühtegi uue aasta lubadust, sest võlad jäid veel eelmisest. Hirssi pole siiani söönud, kui järgmine kord poodi lähen, ostan koju valmis.

Kohe hulgem!

Aga tahaks, et oleks veel midagi.

Nüüd vaatan oma igapäevased tegemised üle, ehk annab sealt midagi lubaduste alla kantida. Vahet pole ju, kumb enne on, kas muna või kana...

Näiteks see lumememm, terve talv (!) on olnud tunne, et mis talv see on, kui lumememmegi teha ei saa. 

Mitte et ma muidu teeks. Kui lund on kuhjaga, siis on sellega muudki teha, teid lahti kühveldada näiteks.

Aga eile tegin lumememme ja nagu naksti on esimene lubadus vormistatud!

02.03.2020

Kui juba talvest rääkida, siis teine lubadus tuleb sujuvalt ka talvine.

Või pigem jäine.

Püüda pildile vähemasti üks jäälill. 

Igal talvel ju olen!

Kahjuks jäi selle talve ainus jäälille jäädvustus detsembri algusesse, nii et see ei sobi. 

Aga kes ütleb, et lilled ainult aknal õilmitsevad, kui tõde tunnistada, siis maapinnalt ongi nagu loomulikum nende ilu nautida.

Nii et see pilt sobib küll.

15.02.2020

Kolmas lubadus võiks olla midagi numbritega.

Kui ma oma sünnipäeva eel-õhtul (või pigem eel-hommikul) magama sättisin, sattus pilk kellale. 

Jee, millised numbrid! 

Loomulikult ootasin ma need puuduvad kaks minutit ja saingi väga tähendusrikka kombinatsiooni. 

02.02... 20.02.2020

Selge see, et päeva sisse mahub paremaidki numbreid.

Peaasi, mitte maha magada.

Kell 20.02 ma õnneks veel ei maganud!

Uueaasta lubaduseks sobib päris hästi.

Jäädvustada oma sünnipäev mingil erilisel moel!

Tehtud!

Neljandaks võiks ju korrata vana teemat, et üks zentangle päevas, aga see ei lähe mitte. Ma pole nii tootlik, nii et anname asjale uue nime ja saamegi täidetava lubaduse.

10 pisipilti kuu jooksul (lugesin varud üle, täitsa täidetud). 

Zentangle polekski nende kohta õige nimi.

9 x 9 cm

Aga muidu... kirjutamisel on tekkinud tõrge. 

Siit võikski tulla viies lubadus: kirjutada! 

Kasvõi natukene korraga.
 ...

D nagu detsember

...

Polegi rohkem vaja: kui D, siis detsember.

Võtsin välja oma aastatega kogunenud pildid detsembrist, ja kuna oluline, et hingele hea, siis lihtsalt peab detsembris lund olema.

Tuleb välja, et ongi, kasvõi natukene, või siis lihtsalt loetud päevadele jagunud.

Selgi aastal juba, ilm oma talvisemat poolt ka näidanud.

02.12.2019

13.12.2018

02.12.2017

12.12.2016

30.12.2015

01.12.2014

10.12.2013

29.12.2012

23.12.2011

10.12.2010

23.12.2009

21.12.2008

...

Kurdetud mure

...

Eile hommikul oli ikka täielik õudus, õuepealne jääd ja vett täis, ole siis tegus ja tassi puid. Mine bussi peale ja poodi, kogu aeg hirm, millal pind jalge alt ära libiseb.

Kurtsin siis.

Et no mis talv ja mis lumi, alles ju veebruar, annaks paar kraadiga külma. Ja vaesekesed need, kes Tartu maratonile minekut sätivad, korraldajatest rääkimata. 

Ilmateade ka erilist lootust ei andnud.

Tasus muret kõva häälega kurta, ikka mitu korda ja mitmele inimesele.

Hommikul, oh üllatust.

Taevataat oli asja korda ajanud.

Loodetavasti jagus lund ka suusaradadele.

Ja et jätkuvalt jaguks.

Mitte et ma lumetõrjet niiväga naudin, aga midagi hullu ka ei ole.

Valikuvabadus

...

Kas mõned tunnid mõttetut raamatut lugeda või sama palju aega, et lõpetada üks paljudest poolelijäänud õmblustöödest?

Nojah, kui kell 4 läheb uni ära, siis õmblema just ei hakka, aga raamatu esimesed 50 lehekülge ma suure tõenäosusega lugesin päevasel ajal. Juba siis ei meeldinud.

Ometi võtsin ta öösel pihku... kuigi mul oli täitsa valida, sest teine kogust võetud raamat on kriminull. 450 lehekülge pinget ja põnevust. 

Mis kindlasti poleks uinumist soodustanud.

Aga raamat, mida ma loen.  

Kui seda lugemiseks nimetada, pigem lappan läbi.

Tagakaas ütleb ilusti, et Laura sattus armukolmnurka. Mu meelest lihtsalt puges korraga kahe mehe külje alla, kusjuures üks neist abielus ja kahe lapse isa. 104. leheküljel oli ta koos nii Tomi ja Devoniga,  122. kolis Tomiga kokku (kes vahepeal oli jõudnud oma pere maha jätta) ja 170. leheküljel oli Devoniga voodis. Viimasel leheküljel tegi Devon talle abieluettepaneku. 

" "Jah," ütlesid mu huuled, enne kui ükski mõte mu pähe jõudis tulla."

Aamen!

Ma ei tea, mis sai Tomist, kas temal enam mingeid valikuid oli.

Loodan, et mu ülejäänud päev sujub paremini.
Õmblen.
Või võtan riiulist Õnnepalu või Mikita.

Nüüd lähen õue lund tõrjuma.

Võiks muidugi toas tolmu imeda... aga õnneks on mul vabadus valida.

Neil lindudel ka.
Valikuvabadus.
Lendan ära... ei lenda ära...

...

Esimesed hanged

...

Mõtlesin, et teen ka nii, nagu vanaema tegi, kui mina alles laps olin. Nimelt kloppis vanaema hommikuti akna kaudu oma voodilinu ja jättis nad siis veidikeseks ajaks üle aknalaua värsket õhku hingama. 

Ise läks kööki toimetama.

Kui mina täna hommikul köögist tagasi tulin, olid linadel lumehanged. 

Võin nüüd voodis lumeinglit mängida ;)

Olen selle teksti kirjutanud 24. novembril.

Ega neid hangesid kauaks ei jagunud, aga selle sügise lumehooaeg sai avatud.

Praegu on meil olukord vahelduv. Eile päeval näiteks olid vaid mingid riismed põllu peal  ja tee  tehnika poolt jäiseks sõidetud.

Mul on isegi pilt... mitte et ma lund oleks pildistanud.
Või teed.
Hoopis meie rebane käis tere ütlemas.

6. detsember

Aga enne seda sain tegeleda isegi oma talvise lemmiktegevusega.
Õuepealne lumetõrje.

2. detsember 

Isegi oma lemmikuid lilli olen uuel hooajal juba pildistanud.

Ja kuidas on hetkeseis?

Tänan küsimast, lumine. Eile  vastu õhtut sadas.
Trepi lükkasin kohe puhtaks, täna õhtuks oli ta endale musta jää peale tekitanud.
Õue lund rookima ei jõudnud.

Ehk läheb seekord ise ära.

Mitte et ma kevade peale loodaks...
...