Südaöine täiskuu

 ...

30.06.2026

Käisin teda möödunud ööl otsimas. Kalendrit uskudes, oli kuu tõusust juba tubli pool tundi möödas, aga kuud ei kusagil... kuni oma otsingutega heinamaa servani jõudsin. Ja sealt oli lõpuks näha, kuidas suur ja ümmargune ketas metsa ja elektriliinide tagant end välja üritab upitada! 

Tõesti suur ja punaka tooniga suvine täiskuu, teadjamad ütlevad, et maasikakuu 🙂 Nimi vihjab värvile ja maasikahooajale! 

Esimese pildi tegin mõni minut enne südaööd...

29.06.26... 23.56

... teise sama palju minuteid peale 12.

30.06.26... 00.04

See, et kuu seekord erakordselt madalale jäi ja suhteliselt lühike ajavahe tõusu ja loojangu vahel oli, seda lugesin siit ja sealt. 

Tõusis kell 23.13 ja loojus 2.25.

Ja nii madalat kuud on järgmine kord loota alles 2043. aastal.

Ma ei arva, et kuul, mis viimasele pildile jäi, just tõusu kõrghetk oli, aga ilmselt ta eriti kõrgemale ka ei kerkinud. 

Täiskuuga on seotud nii mõnedki rituaalid.  

Mõtle kõigele heale, mis su ümber on. Täiskuu suurendab positiivsust su elus ja annab erergiat.

Minus tekitab täiskuu pigem rahutust ja unetust. Aga meeldib ikkagi, eriti selline silmapaistvalt omapärane!

... 

01.07.2026

Täna vaatas kuu aknast sisse, nii et täiskuu-jutu lõpetuseks üks korralik punkt!

01.07.2026 kell 00.47

...

Kus on kuu?

 ...

Kust tuleb udu ja kuhu kadus kuu? Selline küsimus takka järele.

Kuud läksin juba varakult valvama, aga seal, kus ta  eelmistel õhtutel pesitses, seal teda ei olnud.

Ma ei saa ometi näitamata jätta, kui ilus kuu meil neljapäeval oli!

Laupäevaks lubati täiskuud, kuuvarjutust, punast kuud ja kuusirpi, mis on tegelikult varjust väljuv täiskuu.

Olin täiega pettunud, kui poole 9 paiku õue läksin ja mitte midagi ei olnud. 

Mitte midagi peale udu!

Hiljem konsulteerisin Ritaga, et kuidas Pärnus on. Temal oli seal küll... parasjagu varjutust ja aimatavat punast ketast ka.

Aga minul ikka ainult must maa ja must taevas! Proovisin pildile saada, aga mis sa siin pildistad, kui kõik on must. Ja seegi läbi udu.

Kuni lõpuks leidsin õige koha. No lihtsalt kõndisin pisut kodust kaugemale... ja kuule lähemale 😉

Ei saaks öelda, et kuuvarjutusest parim pilt (nägin ju FB-s jagatud fotosid), aga paks udu, minu seebikarp ja ebakindlad käed, igal juhul hetkel parim, kui mitte öelda, et peaaegu ainuke, sest ma tegin oma 10 klõpsu ära, enne kui mingi punakas toon pildile jäi. Selles mõttes, et kaamera hetkeks õige suuna tabas.

Kui ma algselt arvasin, et kõik suurendamisel nähtavad heledad tähed on särav taevalaotus, siis nüüd ma olen peaaegu kindel, et tegu on uduga, mis piiskadena pildil nähtavad. Kui pilti suurendada.

Punane kuu paistab heal juhul ka pilti suurendamata.

Kui juba teemaks kuu, siis kuu aega tagasi laenutasin ma raamatukogust raamatu "Punane kuu", autor Rebecka Edgren Alden. Hea raamat lugeda, aga mitte ei suuda meenutada, milline roll seal punasel kuul oli. Pean vist uuesti laenutama!

Krõõda raamatukoguhoidja viimane kord andis juba märku, kui üht mu välja valitud raamatut registreeris: te olete seda laenutanud. Ütlesin, et tahan üht-teist meenutada... ei hakanud ütlema, et tookord sai raamat läbi lugemata tagastatud. Lihtsalt polnud lugemise lainel!

Aga see on juba teine teema. 

Viimane pilt, kus kuu õnnestus peale saada, oli kell 22.02.

No ja sellega saigi eilne "pidu" läbi!

Eelmine täielik kuuvarjutus oli rohkem kui kuus aastat tagasi ja järgmine rohkem kui kahe aasta pärast.

...

Lihtsalt üks päev

 ...

13.05.2025... otsaga järgmisesse päeva

Unustasin oma sammulugeja tagasi käe peale panemata, just enne sammuma minemist, nii jäi pool päeva ja 3700 sammu, mis iseenesest pole ka halb tulemus. Näitab hommikust panust aiatöödele. Vähendasin sõnajalgade kasvupinda ja eemaldasin vananenud taimeosi. Lõikusin, kaevasin, vedasin ära. 

Aga tühja neist numbritest, kuigi päris kindlasti sain teist sama paljut veel, sest võtsin osa külaskäigust ühte kodumuuseumi. Kuldsetes aastates proua oli oma tegemisi ja kogumisi jäädvustava ja meenutava näituse välja pannud päris laiale territooriumile.

Ilm oli õueelu soosiv, kuigi kohalikud teadsid rääkida hommikusest miinus-nelja-kraadisest õhutemperatuurist. Minu ajaarvamisse see ei mahu, kui välja läksin, oli päike juba kõrgel ja soojust üksjagu. 

Ma ei saanudki hommikust külmust märgata, sest kui tahvli mingil varasel tunnil Sooviklassika peale panin, jäin hetkega magama ja kolasin unenägudes ringi "Estonia’-laadses hoones. Otsisin taga arstikabinetti ja juuskurisalongi. Mõlemad jäid leidmata, nii arst kui juuksur juba helistasid ja rääkisid mingist kellaajast.

Unenäod peavad ju midagi tähendama! Nüüd takkajärgi võib märksõnu leida: kodu-muuseum kui killuke Eestimaad ("Estonia"), taga otsis sõbrants (helistas kaks korda), et mulle meelde tuletada tänast väljasõitu ja stardiaega ;)

Reis kodu-muuseumisse oli sisukas, seltskond mõnus ja kaasas olnud lapsed tegusad: ehitasid vikerkaare ja soojustasid koerakuudi... midagi sellist nagu oli. 

Ma kolasin vahepeal kaugemal.

Kalanahast kunst

Coca-Cola taaskasutus

...

Kodus tegin riisitaolisest makaronitootest, praeliha jääkidest, purgi-ubadest, puljongist ja köögikoorest mingi panniroa... nojah, nüüd mõtlen, mis see on, mis mu kõhus möllab ;) 

Telekast tavapärased mälumängud ja kell 22.00 algas Eurovisioon. Pinge oli peaaegu lõpuni, kindla peale minek võib ka mõnikord ämbriga lõppeda. Õnneks läks kõik nagu pidi.

Loomulikult hääletasin ma ka. 

Rootsi poolt ei hääletanud, nagunii tegi seda suur osa nende lähemaid ja kaugemaid naabreid... arvan ma. Hääle andsin Hollandile. Nad olid nii normaalsed :) ja nende "koduvideo" laulust oli ka väga armas. 

Kontrollimata jäi kuuseis, eile hilisõhtul käisin õues pildistamas.

12.05.2025

Peaaegu täiuslik täiskuu. 

Pildile ma teda nii ilusana ei saanud, mõtlesin täna teisele katsele minna.

Miskipärast jäi ära.

...

#päevapilt 45... kuuvalgus

 ...

Ootasin, millal kuu puudeladvust kõrgemale tõuseb, aga ei jõudnudki ära oodata.

Tundub, et hoiab seekord madalat profiili.

22.06.2024 kell 01.22

Ääreni öö on

täna täis kuud.

Maast otse taeva

voolavad puud.

Petlikku valgust

hingavad maad,

tee kaotad enne

kui arugi saad.

Võõras on äkki

ees iga paik,

klirinal jalgu

jääb kuupaistelaik.

Kalju Kangur "Üle seitsme udusilla", lk 8

Kuigi tänane kuupäev, oli see ju tegelikult eilne öö. Tänast kuud alles lähen jahtima!

...

Fotojaht: märka mind!

...

Puges küll tagasihoidlikult puu taha peitu, aga õnneks võra alles hõredavõitu.

 7.05.2020

Mesimummul õnnestus peitusemäng paremini.

5.05.2020

Orav tegi ikka tuhat trikki, enne kui oli nõus pildile ka jääma!

25.04.2020

...

Elu ja surm

...

Käsikäes nad käivadki.

Elu ja surm.

Igatahes olid nad lähestikku.

Kui õue läksin, fotokas pihus.

Kasvamine ja kahanemine samamoodi.

Üks on varsti ümmargune, teist pole siis enam ollagi.

Imeline maailm.

Veel päev või paar ja ka meie õue lumeraasud on kadunud.
Ära voolanud. Maassse imbunud.
Kes kus.

Koroona... kasvab või kahaneb?
Elu või surm?
Või ainult paanika...

Aga igapäevaselt loen: ärge muretsege, surevad ainult vanad.

Seda on nii lohutav teada.

Eriti kui seda pidevalt korratakse.

Tervitused Itaaliast! Ihihihii, arvake ära, kas Lõuna-Itaalia või Põhja-Itaalia!

Meil siin on tore, kõik on noored ja heas toonuses inimesed!  

Kolm meie grupist otsustas loobuda, kuigi teadsid, et raha tagasi ei maksta. Aga mis ühele kaotus, see teisele võimalus leida! 

Ja koroona viiruse peamine tunnus on paanika. Meil siin pole mingit paanikat, nii et ei mingit viirust.

Aga kui olekski, siis on see surmav suudlus  ainult vanadele ja haigetele!

Lühike kokkuvõte tuntud (?) ajakirjaniku suusapuhkusest.

Delfis terve artikkel.

...

Kuidas pildistada kuud?

...

Eks ikka nii, kuidas kõige mugavam.

Õue minemata.

Läbi lillede.

Läbi aknal olevate jäälillede.

...

Ise küsin, ise vastan... teine.
...