Neli... neli

...

Mitte et viik oleks olnud!

Ennustasin, et teen e-etteütluse hindele "neli"... no ehk õnnestus. 

Võimalik, et neli miinusega.

Neli viga oli sees.

Otsa pidi... mina kirjutasin kokku. Loogiline muidugi, et on mõnda otsa pidi.

omaenda... mina kirjutasin lahku. Ei oska kommenteerida!

Vastuokssele... juba siis, kui kirjutasin, sain aru, et ei saa olla, et oksele. Ma ei tea, miks ma ei parandanud.

Privilegeeritud... no ma ei tea, Kaja muudkui rõhutas seda tähte E, aga mu käsi keeldus kirjutamast.

Uurisin tausta... see on mul ikka päris viga!

Katsun meelde jätta!

Ülejäänud vead olid need, mis võis nii ja naa. Mul kippus ikka naa olema, kuid sellest hoolimata saab õigeks lugeda. 

Komadega sain seekord kenasti hakkama.

Kuna mu käekiri on üsna näotu, siis pigem oma etteütlust ei näita!

Näitan tänast ilma, mida seni ainult aknast olen jälginud.

...

E nagu Eesti

...
E nagu ema.

E nagu emakeel.
E nagu Eesti... E nagu eesti keel.

Ma mõnikord õhtul loen Saareste sõnaraamatut.

Eesti keele mõisteline sõnaraamat, Stockholm 1958.

Minu käes on kuus esimest vihikut, teised 18 veel Rootsis.

Loen ja mõtlen, et ilus keel see meie keel.

Eesti keel ja eesti meel.

E nagu Eesti... E nagu eestlased.

Üle kogu Eestimaa.

Maapoole rahvas.

Tuulerahvas.

Rannarahvas.

Aga millal kirjutati esimesed eestikeelsed kirjaread?

Suvel, kui Saaremaal käisime, sõitsime läbi mitme kiriku juurest, ja kus sai, astusin sissegi.

Tegin pilti.

30.07.2019

Tervikust ja detailidest.

30.07.2019

Hiljem, kui fotosid vaatasin ja tausta uurisin, sain päris huvitavat teada.

Lauset Kaarma kiriku peaukse kõrval peetakse vanimaks eestikeelseks tekstiks, tõsi küll, kirjastiil ja sõnastus vihjavad, et vast mitte aastast 1407, aga ilmselgelt varem kui 1535. aastal trükitud luterlik katekismus.

E nagu elu.

01.12.2019

E nagu elatusmiinimum e eksistentsimiinimum
Inimese elamiseks vajalike elatusvahendite minimaalkogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastootmist ning elementaarsete kultuuriliste vajaduste rahuldamist.
(E nagu ENE, 1970. 2.osa lk 196)

E nagu elementaarsed kultuurilised vajadused... raamatud näiteks.
Laenuta või raamatukogust.

E nagu eksliibris.
Ex libris... raamatute seast... raamatutest.

E nagu Eilart.
Mul on tema eksliibrisega raamat.

Ootab õiget kohta, kuhu paigutuda.

Seda kohta, kus ta koht oli, lihtsalt enam ei ole.
...

Tramburai ja topinambur

...
Jesper, küll mulle meeldib eesti keel!

Ma peaaegu olen nõus oma sõnu sööma!

Mitte et mu kõht tühi oleks või et ma arvaks, et see, mis hästi kõlab, see ka maitseb hästi.

Aga olen endale lubanud, et ei ühtegi taime ega looma, kes hoolt ja armastust vajavad, ma oma ellu enam ei võta. Mul endagagi tegemist rohkem kui küllalt, ja kui juhtub, et üle jääb, jagan lähedastega.

Nii hoole kui armastuse.

Aga nüüd see topinambur.

Loen, et kaunis ja kasulik.

Aga see pole see kõige olulisem.

Milline nimi!

Olen tõesti valmis oma sõnu sööma ja lubama, et tulevikus kasvab mu aiamaal lisaks moonidele, sibulale, tillile ja küüslaugule ka topinambur.

On vähemasti, millega kiidelda!

Nii ilus sõna, pole kahju välja öelda.

Topinambur vaatas eile vastu ristsõnas.

Pidin  guugeldama, et tuttavaks saada.

Mugul-päevalill ehk maapirn ehk topinambur.

Juudikartul või mugul-artišok.

Kõlavad kõik kenasti!

Kollaste õitega kõrge taim, meenutab pisut päevalille.

Nii ilu- kui toidutaim.

Tervislik ja maitsev.

Ja mis mulle eriti sobib: on selline vähenõudlik.

Aga see tramburai?
Ka väga ilus sõna ;) 

See pidi mu elu iseloomustama.

On sedagi ette tulnud, aga hetkel olen õmblemise lainel ja sellega kaasneb pigem vaikiv segadus. Pool tuba on õmblusmasinat täis, teine pool vajalike õmblustarvetega kastid, kolmas pool valmis ja poolikud tööd.

Ehh, paljuks läks vist ;)
Ma ju ise pean ka kuhugi ära mahtuma!

...

Kirjaread ja kirjavead

...
Kes kus millal kuidas emakeelepäeva tähistab.

Mõned kirjutasid etteütlust. Kell 10.30

Mõned lugesid lugemisketis Tammsaare loomingut.

Petseri koolis oodatakse homme külalisi Eestist, teiste huvitavate inimeste hulgas Anu Raud. Raadiost kuulsin.

Neti-uudiseid lugesin ka.
Seal oli õigele keelekasutusele  (kui poliitika ja kopeerimine välja jätta) viitav artikkel.

Kõige naljakam, et artikli pealkiri oli ka kirjavigane.

Ega ma ise parem ole.

Kuulasin seda e-etteütlust.
10 minutit kuulasin, 20 minutit kuulasin. Siis võtsin esimese kättejuhtuva paberilehe ja kirjutasin ka.

Loomulikult jäin ajahätta, kuigi olin teksti juba x kordas kuulnud, jäi kümnest minutist napiks. Viimasel (kolmandal) kuulamisel oli tegu, et puuduvaid sõnu vahele mahutada.
Kuna oli tunne, et kell 11 peab valmis olema, ei jõudnud üle ka vaadata. Ehk oleks mõne vea avastanud... aga võimalik, et hoopis juurde tekitanud.
Olgu nii nagu on.

Ja loomulikult oli mu etteütlus kirjavigane.

spaakeskus  (mina kirjutasin spa-keskus)
tohuvabohu (mul tugev p)
hitt-teosed (mul oli hit-teosed)

aasta tegija (kirjutasin kokku)
rõõsakoorevõi (mul oli rõõsakoore või)
Heade mõtete linn... kirjutasin suure algustähega (lugupidamisest!)

eksaminand oleksin kirjutanud tugeva t-ga, aga kõrv ütles, et peab olema nõrk. See läks siis õnneks.

Koma ega otsese kõne vigu ei olnud.

Kahju, et õige teksti juures hindamisjuhendit ei olnud! Ehk oleks ikka kolme kätte saanud, igatahes on arenemisruumi.

Pildistasin maha ka, aga ära ei saatnud. Häbi oli oma kiiruga kirjutatud emakeelt teistele näidata ;)
...

Keelekiiksud

...

...

Mul on igasugused kiiksud.

Tore on neid avastada, iseendaga tuttavamaks saada. 

Mõni kiiks on päris sümpaatne.

Ühtäkki avastasin keelekiiksu. Loodan, et see on ajutine.

Paar kuud veel, siis lõpeb mu asendaja-karjäär.

Kõigepealt pean ma muidugi ütlema, et ega ma ise ka teab mis õige keelekasutaja ei ole.

Väga hästi mäletan, kui tehti märkus: mitte õieti, vaid õigesti. Eks ma ikka teadsin, keel lihtsalt libastus. Ju oli harjunud õieti ütlemisega.

Aga kui kuulasin täna raadiost intervjuud ühe olulise seltskonnategelasega, jäi kõrvu küll.

Võib-olla on see Lõuna-Eesti murre, murdekeeled on minu jaoks suhteliselt tundmatud.

Häirivalt kõlasid

tehtakse

siuke

ükstakõik

Ja kas last ikka peab tutistama ja kõrvast sikutama... või kui peab, siis kas on õige sellest kui loomulikust kasvatusviisist rääkimine? 

See ei haaku ka selle intervjuus väljendatud kasvatusliku suunaga: käitu teisega nii nagu sa tahad, et sinuga käitutakse.

Uuem versioon on tegelikult hoopis: käitu teisega nii nagu temale sobib ja meeldib, sest alati ei pruugi teisele meeldida see, kuidas sina tahad ja mis sulle meeldib.

...

Foto arvutist pildistatud. Teemaga peaks haakuma, ikkagi keelekiiks. 

Sedapuhku segane sisu. 

Kui Tartu lennujaamast saab maailma, siis miks seagripp ainult Võrru jõudis?

Lõuna-Eesti lõbusad sõnad, lõigud ja laused.

...

Fotojaht: veidrad sildid

...
Papiloom ei ole papilloom.

On hoopis üks transpordiloom.
Oluline loom seal, kuhu kaameliga ligi ei pääse.
Näiteks liftid, trepid, pööningud.

Papiloom on omnivoor.

Mina leidsin ta Tallinna loomaaiast.

  

 ...

Fotojaht

...

Lätireisi jätkujutt

...
Lätlased on omamoodi rahvas. Igale sõnale panevad ühe tähe juurde.
Lukss ja serviss ja saldejums.

 

 ...
Siis nad muidugi mõtlesid, et eestlane on viisakas, läheb Lätti visiidile ja oma nimekaardil ka, ikka s lõppu.
Päts ja Sits ja misiganes veel...

Lätlane ka viisakas, ametlikul pöördumisel võttis need ülearused s-id sealt lõpust ära.
Herra see ja herra teine.

Küllatulnud eestlane polnud üldse rõõmus.

Aga mulle Lätimaa meeldis.
Sõbrants saatis reisipakkumise, tundub, et talle meeldis ka.
...

Kuidas paastust lahti saada

...

Vanaema ütles ikka nii.

Et nüüd olen paastust lahti.

Maasika paastust.

Muraka paastust.

Ütles, kui suve esimese marja suhu pistis.

Noor sõbranna polnud sellist ütlemist varem kuulnudki.

Mis ei takistanud teda sujuvalt rahvatarkust tänapäevasemaks muutmast.

Et nüüd oleme patust lahti.

Maasika patust. 

Täna korjasime esimesed metsmaasikad. 

Sõime ära ka.

Kes sai paastust lahti, kes patust.

Mõni  "Maasikas" on kindlasti paastust prii .

...

Nende ütlemistega on nii nagu on.

Üks teine noor sõber ei võtnud omaks vägivalda.
Temalt sai küsitud, et kas tuled siia mütsiga lööma.

Ega tema mingi löömamees ei ole.

...

H nagu Anton

...
Anton Hansen Tammsaare.

Ürituse nimi on tegelikult "Hansenist Tammsaareni".

Täna toimus.
Rahvusvaheline, sest osavõtjaid oli lisaks paljudele koolinoortele üle Eesti ka õpilasi Riiast ja Krimmist, Aleksandrovka keskkoolist.

Osavõtjaid-lugejaid kokku 80, neljas vanuserühmas.
Peavõit Renele, pildil on ta koos Antoniga.


Pole just kerge lugeda peast 5 minutit Tammsaare loomingut.
Ja hästi lugeda.
Seda need lapsed tegid.

Renelt jäi küsimata, kust ta sellise liigutava ja täiesti võõra teksti Tammsaare loomingust leidis.
...
Sobitatud fotojahti teema "H" alla.
...

Tootsi peenar

......

Eilsetest tegemistest siis nii palju, et lõpuks tuli tahtmine midagi ära teha. Seda peale pikka perioodi, kus kohe midagi teha ei tahtnud, ärategemisest rääkimata.

Alustasin lillepeenrast köögi akna all. Pojeng oli saatusele alla vandumas… ei tea, mitmendat korda juba oma elu jooksul. Sedapuhku siis vihmad, halastamatult varred maadligi pekstud, pojeng peenral nagu miski roomav luuderohi või mis iganes.

Mõned karikakrad, need kui umbrohi, kogu majaümbrus valendab.

Üks metsmaasikas peenraservale endale elupaiga leidnud.

Mõõtsin, saagisin, koputasin, sidusin, lõikasin, kohendasin, lõpuks jäi peenar juba täitsa vaadatav.

Ja korraga oli seal palju vaba ruumi.

Panin sinna siis need kolm krüsanteemi, mis pikalt toas õieilu olid pakkunud ja nüüd potis vaevu hingitsesid.

Ja siis see tagetes, mis ema hauale istutamata jäi, sest polnud nagu sobivat kohta kahe jaoks.

Ja et ei peaks kaugelt minema tilli otsima (näiteks lähisugulase aiamaalt), panin mulda laiguti ka tilli seemneid.

Peenar täitsa minulik.

(foto autor Kõrreke)
...
Tegin just ära vigade paranduse (pujeng - pojeng)... ja siis tuli raadiost saade "Keelekõrv", kus väga pikalt räägiti sõnast pujeng ja sõna päritolust. Ja öeldi, et pojeng on lihtsalt selle sõna uuem väljaanne.
Muuda või tagasi.

...