Mina keeldun

...

...

Kas on kuskil koht, kus mina ka saan alla kirjutada.

Igasugustest pakutud võimalustest olen seni viilinud.

Muidugi mulle meeldib, kui saab elektri eest vähem maksta... aga need lisandunud 7 eurot elan ka üle. Loobun näiteks jäätise söömisest, vähemasti talvel. Vähem kaloreid, rohkem elektrit. 

Suvel vastupidi.

Homode teema pole ka minu teema. Kui ma suvel Stockholmis paraadi vaatamas käisin, siis see nagu kinnitas, et toetan vähemuste nõudmisi. Samas, ise olen teistsuguste suhete pooldaja.

Aga kui kuskil saaks allkirjaga toetada meetmeid, mis lahendaks järgmise probleemi, siis kirjutaks ma küll alla. 

Kuna hetkel pole probleemi, mida ma lahendama kipun, siis koostan oma pöördumise.

Oma probleemide lahendamiseks.

Kesiganes kusiganes  seda kuuleb, võtku teadmiseks.

MINA KEELDUN

- Mina keeldun kella keeramast. Ma olen nõus hommikul kell 7 tööle minema, aga mina kella ei keera. Ma ei taha oma päeva ära rikkuda.

- Mina keeldun ahju kütmast. Eile alles kütsin, täna otsigu kõik kodakondsed oma sussid, sokid ja muud vatid välja, pugegu teki alla või teki sisse... mina igatahes keeldun. 

Kui juba kalender ütleb, et kevad on käes.

- Mina keeldun sellel kevadel igasugusest edasisest lume kühveldamisest, pühkimisest, kaevamisest. 

Tulgu sealt taevast alla või pussnuge, ikka ei lähe teed ega treppi puhtaks rookima.

Kaua võib.

...

Tibu-tibu, ära näita

...
Küll ma proovisin meenutada, aga ei olnud meeles.
Lugu tibukesest ja tema unistustest.

Leidsin   siit.

Pühendatud kõigile tibukestele.

TIBUKESE UNENÄGU
Ernst Enno

Kuu paistab, tähed säramas,
öö katab ilma, maad;
kukk õrrel juba tukkumas
ja kanad magavad.

Tipp, tillu siblisiivake,
und näeb üksinda -
ta lendab üles kõrgele,
kus särab tähtemaa.

Ta nipib, nopib teri sääl,
küll teri hiilgavaid,
ta siblib, sablib taeva pääl
küll pilvi liikuvaid.

Ta kõõrutab ja kõõrutab -
läeb pesa punuma,
kuu pääle selle paigutab
ja istub munema.

Kuid muna, oh sa munake,
see kukub veerema -
ki-kaa-kaa-kaak teeb kanake -
ja peab ärkama.
...

Kui piltidest rääkida, siis vanad ülesvõtted mõlemad.
Esimene pilt on kahe aasta tagusest ajast, teine oma 75 aastat vanem.

 ...

Priiuse Põlistumise Päev

...

Eilne õhtu oli märguanne.

Meeldetuletus meie ajaloo rasketest aegadest.

Pimeduseminutid.

Et tunnet tugevdada.

Elektrivool võeti ära.

Aga ometi, valgust ära võtta ei saanud!

Nii ma siis alustasin selle põlistumisega. 

Täiskuuvalgel.

Hommikul jätkasin.

Viisin lipu välja.

Imetlesin maailma, mis üleöö kuldseks oli muutunud.

Bussiaknast püüdsin hommikust udu pildile saada.

Aga Paide oli end piduvärvidega ilusaks teinud.

Täna ju priiuse põlistumise päev.
Isegi numbri õppisin pähe.
7890
...

Fotojaht: trepid

...
Mulle trepid meeldivad.

 

Aga mitte alati.

Sellel nädalal ei meeldi, sest eelmisel nädalal oli libe... ja siis ma kukkusin ja väänasin jala välja.

Ja üldse pole enam tore üles-alla joosta.

 

Õnneks on järgmisel nädalal juba uus teema...
...

Kevadine võrdpäevsus

...

Vanasti oli nii, et 21.märtsil algas kevad.

21.märtsil on vanaema-vanaisa pulma-aastapäev.

21.märts on kaasa sünnipäev.

Kevade algus nihkus seekord päevakese ettepoole.

Vaadates viimase 13 aasta statistikat, siis ongi nii, et rohkem 20.03 kui 21.03

Kevadine pööripäev.

Ööpäev, kus öö ja päev on täpselt ühe pikkused.

Päike asub seniidis ekvaatori kohal.

Aga lõunapoolkeral on täna hoopis sügisene pööripäev.

Selline põnev päev täna.

Täna oli koolitus 3.

Meeleolukas.

Täpselt siis, kui kevad algas, tegime eneseanalüüsi.

Algul joonistasime ja pärast analüüsisime.

Väga lõbus oli.

...

Aga õhtul oli esimene pidu. Kui kevad võib oma sünnipäeva nihutada, miks siis mitte inimene. Nii me siis tähistasime kaasa sünnipäeva.

Kolmas koolitus sai läbi, algas uus tsükkel.

Sünnipäev 1.

Tordiga.

Uhke kimbuga.

Ja külaline, kes selle kenasti korraldas.

Sünnipäevalaps oli väga rahul.
Noppis kõik õied, nüüd on järgi ainult lehed ja rootsud.

Sünnipäev 1 on läbi, varsti saabub sünnipäev 2... sünnipäev 3... sünnipäev 4...
...

Teisipäev Tallinnas

...

Enne kui teisipäev Tallinnas, võiks kõigepealt rääkida, et esmaspäev Paides.

Kuidas kõik ära ununes.

Käisin küll maksuametis tulusid tõestamas ja Kumas tellisin mõned fotod.

Aga edasi... juuksurile jäi helistamata ja arsti juurde number panemata. 

Saatekiri ununes koju ja telefon oli laadimata. 

Nii oli korraga liiga palju vaba aega, enne kui koolitus 1 peale hakkas. 

No ja koolitusest pole hoopiski midagi rääkida.

Parem juba teisipäev Tallinnas.

Et koolitus 2-ni oli tunnike aega, tegin kohvipeatuse Pagaripoistes.

Nii armas koht.

Eriti seal üleval korrusel. Pole kellegi asi, mis sa seal teed.

Võtsin oma fotoka ja torkisin igasuguseid nuppe ja muutsin kanaleid.

Sain teada, et ma ei tea oma fotokast mitte midagi.

Igatahes linnavahel ma siis katsetasin oma avastusi.

Päris põnev oli.

Koolitus 2 toimus Eesti Panga muuseumis.

Olen seda maja alati imetlenud.

Kuskil kõrval peaks olema Sakala tänav, Sakala tänava sünnitusmajas ma sündisin.

Sünnitusmaja seal enam ei ole, aga pank püsib. Nõuka-ajal oli hoiukassa, enne seda Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone.

Üks rahavärk kõik.

Seest sama huvitav kui väljast.

Ja siis muuseum.

Vanad armsad eesti kroonid. 

Vanad head tuttavad vanadelt armsatelt rahatähtedelt.

 

Eriline suhe ongi mul 2-kroonisega.

Rahamasin meeldis mulle ka. 

Raha küll teha ei saanud, aga raha pani rattad käima.

Ja koolitus meeldis.

Jutt käis rahast, ja kellele siis raha ei meeldi.

Varsti tulevad käibele uued 5-eurosed.
Vana viiene peab vastu umbes 13 kuud, uus peaks vastupidavam olema.

Ja rahapaber tehakse mitte paberipuust vaid hoopis puuvillast. 

Sellised tarkused mul nüüd.

Lisaks paljule muule.

Homme on koolitus 3.

Kohalikus pealinnas.

...

Fotojaht: libe

...

Tegelikult tahan kirjutada sellest talvest, ja talviti teatavasti on meil libe.
Küll mitte alati ja mitte igal pool, aga libe ikka. 

Libedaga ma kindlasti libisen ja kukun, ja siis pool aastat ravin põrutust või painutust, kuidas kunagi. 

See on traditsioon.

Vanadus on mind ettevaatlikumaks teinud, nüüd ma enam iga talv ei kuku.

Üle ühe. 

Või üle kahe.

See talv ei ole veel otsas, nii et kokkuvõtteid on vara teha.

Aga lähiümbruse libedatest kohtadest käisin ja tegin pilti.

Kõige libedam on garaažiesine, seal on katuse lumesulavetest  lausa liuväli tekkinud.

 

Mõningate libedate jääkonarustega.

 

Seal ma natuke koputasin labidaga.

Kuuriesine on parem, seal on puukuuripurune libisemiskaitse peale pudenenud.

Minu kena sinine lumelabidas on ka muidu mõnus libe pihku haarata, aga seda oli öine pakane veidi karestanud.

 

...
Sellised asjad meil siin libedusega.

Tegelikult tahtsin ma kirjutada sellest talvest.

Ta on otsatu.

Juba novembri lõpus oli lumi maas.

...