Enne taliharjapäeva

...
Otsad oleks tulnud kokku tõmmata enne kolmekuningapäeva... aga käib see taliharjapäev ka.

Kingid kokku korjatud, kuusk tühjaks korjatud.

Oksad kokku korjatatud, okkad ka.
Korjatud. Kokku.

Rootsu viisin välja, oksad läksid ahju.

Rakvere jõulupuu jõudsin ka üle vaadata... mulle meeldis.

Lahedasti välja mõeldud!

Aga homme on reede ja 13... ja sealt edasi juba taliharjapäev.

Ja sealt edasi... sammhaaval kevade suunas.
...

Uue aasta külalised

...

Esimene külaline uuel aastal peab kindlasti mees olema.

Et aasta ikka õnnestuks.

Vanarahva tarkus selline.

See asi peaks nüüd küll korraldatud olema, meil oli kell 00.30 neli külalist, ja kõik olid mehed. Naised olid targu koju jäänud, ju ei tahtnud halva õnne kandjatena kaasa tulla.

Mehed olid naabrimehed, või oma-küla-mehed või siis muidu-mehed, kes kust. Polegi ju tähtis, peaasi, et õnn tuleb meie õuele... või vähemasti lootus on, et tuleb.

Päeva peale tuli uusi külalisi.

Naaber-maakonnast tulijad leidsid, et kui ikka lund maas pole, siis talv ei ole.

Ja kui talv ei ole, siis parim liikumisvahend on loomulikult jalgratas.

Kaugemalt tulijad tulid muidugi autoga.

Ikka oma 80 km ja lapsukesed.

Lapsukesed, pühaderõõm silmades...

 

 ...

Jõulupuu taaskasutuses

...

Kui lapsed olid jõulupuhkusele suundunud, muutus kuusk sügavalt süngeks.

Neli päeva keset melu, jõulumuusika hommikust õhtuni okastes helisemas.

Pole ka ime, esimene uks vasakult viib lauluklassi.

Tilise, tilise aisakell. Lumi hell, lumi hell.

Tegelikult paneb see ohkama, sest õigupoolest kipub elu hetkel pigem porikarva hall olema.

Mitte lumeraasugi enam õues.

Nii et need viimased metsamälestused kuusel vast ka kõige valgemad polnud.

See-eest uus elu oli helge.

Laste rõõm kuusest, kuuse ehtimisest ja sellele eelnenud jõulukaunistuste tegemisest, põnevus enne jõulupidu, mitmekordsed hoolega teostatud peaproovid, nii mõnigi ettevaatlik puudutus või teadlik müks... kõik see täitis kuuse jõuluärevuses päevi.

Ja  korraga vaikus.

Kirikus käidud, jõuluvorstid kõhtu täitmas, jõulupuhkus käes.
Peod peetud, laulud lauldud.

Lastel.

Kuuse jaoks kukkus aeg.

Roll tehtud, etendus antud.

Mahakanne.

Õuekanne.

Kui mulle pakuti: kui tahad, vii koju... ma kohe tahtsin.

Mulle meeldivad murtud mured.

Kuusemuretsemise mure sai hoobilt lahenduse.

Nüüd ta mul siin nurgas ootab, millal tulevad ehted.

Kingid kuuse alla.

Lapsed kuuske katsuma, põnevus silmis, pakke piiluma... et mida päkapikk neile pakkidesse on poetanud.

Ja mitte ainult lapsed.

Pole ju vahet, ole sa suur või ole sa väike, kes siis kingitust ei ootaks.

Ootab, ootab, olgu või kõige salajasemas hingesopis.

Mina olen esimesed kingid kätte saanud, kõik omamoodi erilised.

Aga see on juba uus lugu.

...

Selle loo paneme teemasse "100 head asja".
Jõulupuu taaskasutuses.

Arvult vist neljakümne üheksas.
...

Kuusk korstnasse

...

Tavaliselt meil nii on.

Et jõulupuu ahju.

Kuusk toasoojaks... ja korstnasse.

Eks mujal ju ka. 

Kuuskede põletamine. 

Tuleskulptuurid.

Kes kuidas.

Meie kuusest sedapuhku ahjupuud ei saanud. 

Süda ei lubanud.

Ma olen talle nii tänulik.

Ja ei suuda ära imestada, et ta selline on.

Kuusk, kellega tehti lõpparve juba poolteist kuud tagasi.

Et mis sa kasvad vales kohas.

Otse elektriliini all.

Kogu kuusetihendik saeti maha.

Nüüd oli ta meil toas üle kahe nädala.

Ja nii, nagu ta tuli, okkaid pudistamata, nii ta need 16 päeva vapralt seisis ja nii ta ka täna õue taandus, okkaid pudistamata.

Ma oleks võinud vabalt jätta tolmuimeja välja võtmata ja niisama, näppudega need vähesed pudemed kokku korjata.

Ma olen talle tõesti tänulik, ja tänutäheks jätan kuuse suveni põllule, sinna, kus jaanipäeval tuli süüdatakse.

Isegi ühe ehte jätsin külge, tänutäheks. 

Kuuse alt tuli välja hulk põnevaid pudinaid, lisaks need, mis kuuse küljes rippusid, nüüd tundub, et viimane aeg otsad kokku tõmmata ja eluga edasi minna.

Jõulud läbi, kaugel see jaanipäev enam on.

 ...

Teine võimalus

...

Tuttava liinialuselt olen läbi aegade kuuske toomas käinud. 

Suurema lumega ja väiksema lumega.

Et päris lumetu toomine... võimalik, aga ei mäleta.

Seekord kõik teistmoodi.

Liinialune lumelage ja kuuselage. 

Kuskil novembri keskel käisid elektrimehed ja tegid platsi puhtaks.

Kuuskedest nagu muruniidukiga üle käidud.

Päris nukker seis.

Lumest võid vaid unistada ja sirguvatest kuusekestest saanud nukrad kuusekuhilad.  

Ei olnud neile antud suureks kasvamise võimalust.

Lühikest hetke jõulupuuna ka mitte.

Vaesekesed, valel ajal vales kohas.

Silitasin neid ja olin päris kurb.

Kui käe alla jäi see pisike käharpea, oli otsus hetkeline.

Teeme proovi, peab ehk 3 jõuluaegset päeva vastu.

On pidanud. 

Rohkemgi veel, aastavahetuse kindlasti, aga veab ehk kolmekuningapäevanigi välja.

Mõned oksaotsa okkad vaid näppimisel pudisevad, teised on kõvasti kinni.

Ehk tänuks, et andsin talle võimaluse... olla oluline siis, kui oled juba olematu?

Selline selle aasta kuuselugu.

...

Kuhu panna kuusepuu?

...

Tallinnas, vanaema-vanaisa juures riputati kuusk lakke. Seal lihtsalt polnud sellist põrandapinda, kuhu kuusk panna. Rippuv kuusepuu oli kapikese kohal, nii et mahtus kenasti.

Mina olen see õnnelik, kellel on alati jõulud olnud. Traditsiooniline jõululaupäev vanaema juures, jõululaulud, jõulutoidud ja kingituste jagamine. Ei mina mäleta mingit varjamist ega erilist-tähenduslikku kardinate ette tõmbamist. 

Kardinad olid ju nagunii akna ees.

Kingitused olid ka. Ikka soojad sokid või kindad, vanaema hakkas juba uue aasta jaanuarist vaikselt järgmisteks jõuludeks valmistuma. Mõni väljamaa seep või purk lahustuvat kohvi, igaühe jaoks oli midagi. Üksaasta tegime loosipakid väärtusega 50 kopikat. Suitsumehest onu sai kingiks 3,5 pakki "Priimat" ja ühe topsi tikke. Kokku täpselt kokkulepitud summa.

Kui nüüd kuuse juurde tagasi minna, siis ega meil ka pole valikut. Üks vaba nurk terves majapidamises. 

Üksvahe oli seal ümmargune laud, siis sai kuusk laua peale pandud.

 

On juhtunud, et mõnel aastal polegi kuuske, on ainult oksad. 

Igasuguseid aegu on olnud.

Kuuse võib ka kaardi peale panna.

Kes otsib, see leiab.

Et kuhu panna kuusepuu.

...

Aga kõige lõpuks tuleb kuusk ära ka panna.

Siis, kui jõuluaeg läbi, aastavahetus möödas ja kolmekuningapäev käes.

Kõige parem, kui saab panna jupikaupa, siis mahu paremini.

Näiteks ahju.

Mõnusa praginaga põleb, head lõhna levitab ka.

...

Ise küsin, ise vastan... kolmas.

...