laupäev, 31. detsember 2016

HEAD UUT AASTAT!

...

...

Viies märksõna... Ahvenamaa

...
Lõpetasin just raamatu "Minu Ahvenamaa".

Janne Kütimaa 
Tuhande saare rahu.

Laenutasin raamatukogust, aga ostan endale ka.

Et saaksin kätte võtta, kui hing rahutu.
Et saaksin endasse seda saarte rahu.

Ma ju tean küll neid saari.
Pisut-pisut.
2007 käisime...
 

... ja 2014 käisime ka.


Minu Ahvenamaa pole sama, mis autori Ahvenamaa.
Aga mida lehekülg edasi, seda rohkem hakkasid nad kattuma.

Ja siis juba tulid mõtted, mida tahtsin üles kirjutada.

Autori mõtted ja tema poolt mujalt nopitud mõtted.
Mõtted, mis panid mõtlema.

Mõne kirjutasin välja.

Kõik saab korda.

Ära karda aeglaselt edeneda, ainult paigalseisu pelga (Hiina vanasõna)

Ema jäi kõikidest päikeseloojangutest ilma, sest arvas alati, et peab kõigepealt nõud ära pesema (Gisela Linden)

Hea tunne sellest, kui miskit saab korda tehtud, on loomulikus seoses päevadega, mil mitte miskit ei saa tehtud (Tomas Sjödin)

Sammhaaval kirikule lähemale. 
Autor.
Raamat.

Ja ma ise ka.

Ka iga raamatu jaoks on oma aeg.

Punkt mereaastale.
...
Ja siis veel see laul.

Hem till Dalarna.

...
Teemasse "100 head asja".
Viikümne kolmas.
Ahvenamaa.
...

Neljas märksõna... käsitöö

...
Minu käsitöö sel aastal on kuidagi poolik. 

Palju tehtud tööd, aga kokku klapitamata.
Mitu kotitäit lappe, ja mitu mõtet, mida teha.

Paar hädapärast kevadel siiski kokku sai klopsitud.

Kaks kotti kingituseks.





2 kotti... aga tegelikult on lappe vähemasti ühe teki jagu.

See-eest nägin ära teki, mille Ritsikas hiljuti valmis sai.
Imeline!


 Temalgi see vanade teksade taaskasutus.

Ilus, ilus... aga ega ma kade ole.

Ma teen ikka oma teki valmis... uuel aastal. 

Kui veel mõni sõna käsitööst rääkida, siis need on vahvad kuusekaunistused, mis mulle kingitud.





Ilus lõpetus selle aasta käsitööjutule.
...

Kolmas märksõna... traditsioonid

...
Üks selline läbi aastate.

Jõululaupäeval meenutame neid, kes lahkunud.

Küünlad lähedaste haudadele. 

Traditsioon selline.

Nii ka seekord.

Kõige rohkem valgust oli Türi surnuaias, aga küünaldesoojust jagus mujalegi.

Metsakalmistule ja Liivale.

 kell 18.10

kell 20.20

kell 21.50

Nende  lähedus, kes kunagi olnud.

Olulised olnud.

Läinud... aga ikka olulised.
...
Teemasse "100 head asja"
Viiekümne teine.
Eestlaste komme käia jõuluõhtul kalmistul.
...

Teine märksõna...ilmad

...
No neist ilmadest ei saa üle ega ümber.

Praegu just vaatasin, väljas on 6 kraadi sooja.

Natuke talve meil ikka on olnud, see pilt on tehtud 12. detsembril.


...
Aga ei midagi uut siin Eestimaa talves, see pilt on tehtud 20. detsembril 2015.


...
Eelmisel aastal võis siiski öelda: lõpp hea, kõik hea.
Aasta lõpp andis talvele õige ilme... kuigi väga pealiskaudse, ja aasta viimasel päeval oli seda veelgi napimalt.

30. detsember 2015


8. jaanuaril 2016 oli pakane platsis.


Näis, kuidas seekord kujuneb.
Lubatavat nüüdki külmade ilmade saabumist.
...

Esimene märksõna... lapsed

...
Siin pole muud öelda, et lapsed on suureks kasvanud.

Esimene neist lõpetas kooli.
Nüüd peab aru, kuidas edasi...



Teine koolilaps teab juba suurepäraselt, et koolivaheaega peab nautima.


Tema sai suvel juba 10 aastaseks.



Kolmas koolilaps alles astub esimesi samme kooliteel. Katsetab oma võimeid ja avastab andeid.
Aga ega mänguline maailm ka veel kuhugi kadunud ei ole.


Poisslapsed, teadagi, leiavad võimaluse saavutada automajandusega võimalik tihe lähedussuhe.


Algul autopesu, pärast võimalus rooli keerata.



Sellest pole suurt lugu, et auto ei liigu.
Laps 4 meil selline...

Tegelikult on laps 5 ka tehnikahuviline, ainult veidi lühema staažiga. Mis teha, mis teha... aastaid veel napivõitu.
Aga silmavaaade on sügav :)



Laps 6 on tõeline väike särasilm.
Ja nii suureks juba kasvanud!



Aasta tagasi olid nad kõik ikka alles väikesed :)
Või vähemasti aasta nooremad...

Detsember 2015
...
Kaks olulist last veel.

Üks tibu tegi minust sellel kevadel vanatädi!
Nüüd juba 9 kuud vana, 28ndal käisime sünnipäeval.


...
Ja siis väike pöial-Liisi, kes sündides oli vaid napilt 900 grammi raske... pigem kerge.

Olen neist pisikestest kirjutanud.


See foto on tehtud 5.augustil 2016.

Pisike ime... selline väike tragi rõõmurull.
Meie 41. pulma-aastapäeval selle aasta augustis sai tema üks aasta vanaks.

Minu ristitütre pisem piiga.

Ja kui rääkida  juhuslikkusest, siis ristitütar ise sündis just minu sünnipäeval... millalgi... aastaid tagasi... veebruaris.
...

Igatsugu targad sõnad

...
Uuel aastal anname me igasuguseid lubadusi... millest mõned ehk saavad ka täidetud.

Enamus kipub õhku jääma. Vähemasti minu puhul.

Hea näide oleks kaalust alla võtmine, sest kui ma oma sagedased uue aasta lubadused võtta kaalus mõned kilod alla oleks ellu viinud... ilmselgelt oleks ma juba modellikaalu saavutanud.

Nende paljude aastate jooksul vähehaaval kaalu langetades.

Aga mida poole, on kaal.
Modellikaal. 

Välimusest rääkimata. 

Tõenäoliselt tuleks uus kaal muretseda.

Seda enam, et kaasa hiljuti kurtis, et minu kaal karjub appi, kui tema peale astuda.

Ma nüüd ei mäleta, kas tema astumisel või minu astumisel.
Aga vahet ju pole. 

See oli sissejuhatus.
Põhilugu on siin.

Ega ma neid 20 õpetussõna kõiki meeles pidada ei suuda, ammugi siis teostada.

Ma lugesin need läbi.

Leidsin, et mõned on väga õiged.

Ja mõned võiks meelde jätta.

Eelneva jutu jätkuks ehk see:

Lase minna enesehaletsemisel. Sa ei ole oma kehakuju ega see number kaalu peal. Sinu isik on oluline ning maailma vajab sind just sellisena nagu oled. Väärtusta ennast!

Sel aastal ma mingeid kaalulangetamise lubadusi ei anna!

Lase minna mõtetel, et sa pead teadma, kuidas midagi korda saata - me õpime oma teed tundma sellel kõndides.

Lase lahti vajadusest teha rohkem ja olla enamat. Praeguseks hetkeks oled teinud enda parima ja sellest piisab.

See on see, millega saab ehk mõned tegemata jätmised välja vabandada?

Igatahes arvan, et neist kolmest piisab.

Esialgu.


20. detsember 2016... laste uus pisi-kiisu.
Õpib tundma oma teed sellel kõndides.
 ...
Teemasse "100 head asja"
Viiekümne esimene.
Elutarkused.
...