Nooreks jäämine on elamise kunst

...
Otsin oma vanad Burdad välja.
Lugupidamisega.

Väärt proua see Aenne Burda.

Vaatasin laupäeval filmi, juba ootan uut laupäeva, et üht elusaatust lõpuni näha. Või mis saatust, see oli elu täis tööd ja kirge.

Loomulikult otsisin lisa ka, loomulikult oli oluline info juba Vikipeedias.

Sain teada, et proua Burda elas pika elu, ta oli 96, kui suri.

Aenne Burda pensionipõlve motoks kujunes: «Vanaks saada on jumala teene, nooreks jääda on elamise kunst.

Ma ei hakka ei filmi ega elulugu ümber jutustama. 

Pigem vaatan jälle numbreid.

1909

Aastal 1909 juulis sündis Anna Magdaleena Lemminger... tulevane kuulus saksa ajakirjade kirjastaja... (1909 - 2005)

Aastal 1909 juunis sündis Klara Maalberg... minu vanaema... (1909 - 1995)

Anna Magdaleena sündis Saksamaal, Offenburgis, ta isa oli vedurikatlakütja.

Klara sündis Eestis, ühes väikeses kalurikülas paljulapselises peres, kus omati väikest talukohta ja elatati end kalapüügi ja piirituseveoga. 

Mõlemad naised on elu jooksul muutnud oma eesnime, Klarast sai Tiiu ja Anna Magdaleenast sai Aenne.
Laul, mis ajendas pr Burdat oma eesnime muutma.

Abielludes muutus ka perekonnanimi.

Mõlema abielu tõi noored naised suhteliselt vaestest ja viletsatest oludest jõukamatesse ringkondadesse.
Neist said naised, kes olid kodused ja kasvatasid lapsi, tööl käimine ei olnud nagu sünniski.
Pigem seltskonnadaamid.

Aenne pojad sündisid 1932, 1936 ja 1940.
Tiiu tütred sündisid 1929 ja 1932, ning pojad 1936, 1939 ja 1947.

Nende mehed...
1930ndatel aastatel oli Franz Burda, tõsi, pigem küll kaubandusliku poole pealt, seotud natsiparteiga, mis võimaldas tal ära osta trükiettevõte, mille omanik ja aktsionärid olid juudid. Samas, omamoodi huvitav, jätkus töine suhe endise ja uue omaniku vahel aastateks, hiljem lisandus sellele ka perekondlik läbikäimine.
See siis juba 1940ndatel.

1930ndatel asutas vanaisa Tiidrik Jakob oma raadiotehase Tere (hilisem Ülo Raadio), asukohaga Pikk tänav 3.
Täielisim Eesti raadiotehniline ettewõte "Raadio Tere", 1934

Vanaema oli eduka ettevõtja proua.

Nad olid just saanud järjele, kui äkki tuli kõigest loobuda. Esmalt raadiotehas ja edasi selle inventar, mis läks riiklikule merelaevandusele.
Teise maailmasõja aeg.

Ja siis sai vanaemast taluperenaine, justkui oleks see ta õige koht.
Töökas, tubli, hooliv. Naeru- ja laulusuine.
Ja hingelt noor, kuni lõpuni.

Kas meie praegune aeg võib samamoodi muuta elusaatusi nagu ajad aastakümneid tagasi?

Seda näitab aeg...
...

M nagu mood

...

Moejuttu natukene.

ETV2 on järjest näidanud filme suurilma moest.

Sel nädalal oli "Christian Diori joonistused" ja nädal varem "MCQUEEN".

Täiesti teine maailm.
Mõtlemapanev.
Kuulsus ja traagika käsikäes.

Moekunst sõna kunst tähenduses.
Kõik see glamuur, inimesed...
Kogu protsess ideest kuni moeetenduseni.

Huvitavad filmid olid mõlemad, eriti raputas MCQUEEN, Dior pani mind mõtlema, või pigem sain aru, et mina neid jooniseid lugeda ei oska.
Tundub, et vaid mõned suvalised kriipsud, aga valmisid imelised kollektsioonid imeliste detailidega.

Kuna mul mõnedki EW-aegsed ajakirjad käepärast, siis vaatasin, võrdlesin ja mõtlesin, kas nende jooniste põhjal ka moe kõrg-klassi oleks saanud kujundada.

Mu meelest väga kaunid!
1930ndatest.
Kümmekond aastat varem, kui Christian Diori täht moemaailmas särama lõi, ja kolm aastakümmet varem, kui Alexander MCQueen (1969) sündis.

Detailideni välja joonistatud moed, meenub, et kunagi üks proua läks ateljeesse ja tellis endale mingi sarnase joonistatud pildi järgi kleidi. Õmblejad olid veidi nõutud, tundus kuidagi võimatu nii paljude ja nii omamoodi läbilõigetega kleit valmis teha.

Ma ei tea, kuidas lugu lõppes, ju ikka sai proua oma tahtmist.

M nagu meenutused.

Ma leidsin paar ema tehtud joonistust mingi suvalise ajakirja kaanel. Ei tahtnud ära kaotada, kleepisin oma visandiraamatusse. 

Ja et nad end seal üksikuna ei tunneks, panin hiljem üht-teist lisaks juurde. Sai selline moe-teemaline lehekülg.

...