Testime ennast ja teisi

 ...

Mingi aeg tagasi tulid mulle uurimusküsimused, kuidas olen rahul Omniva teenustega. Mis ma siin ikka nii väga nurisen, alati saab paremini, aga pakid liiguvad, kirjad jõuavad suht kiiresti kohale ja ajaleht pole ükski päev tulemata jäänud. Maksimumpunkte ei pannud, põhjenduse kirjutasin ka. Ajaleht võiks ikka hommikupoolikul kohale jõuda. Pole ju normaalne, et kell kolm päeval post alles tulemata. 

Piiga13 oli asja juures, kui täitsin ja kui Paides täidetud ankeedi postkasti panin. Järgmisel varahommikul (7.45 ;) läksime bussi peale, ja ennäe imet, postiauto sõitis mööda ja pani lehed postkasti. Terane tüdruk ei jätnud kommenteerimata, no vaata kui kiiresti su kirjale reageeriti! Minul muidugi süümekad, et julgesin nuriseda, võimalik ju, et post juba päevi hommikuti varem tuuakse. Hakka või vabanduskirja saatma! Seda enam, et järgmisel päeval toodi ajaleht peaaegu sama varasel kellaajal. 

Õnneks ma siiski ei reageerinud.... läks nädalake või paar mööda, ja kõik jälle vanaviisi. Ega ma ilmaasjata südaöösel lehti tooma ei lähe! Vähemasti kindla peale minek, kui kell neli alles postkast tühi.

...

Teises testimises osalesin ka. Indigoaalane testis, milline reisiseltsiline ma oleks. Ilma testimata ütlen, et ma ei taha olla seltskonna kõige nõrgem lüli, siis parem ei osale. Aga kohanemisvõimelisena sobitan ma ennast tugiisikuks ükskõik kellele, keda saan toetada ja olen samal ajal sama äpu. 

Samas, iga olukorraga ei kohane. Näiteks see kardin. Mulle annab kardin privaatsuse. Nii nagu ka lukku keeratud uks. Tahan tunda end turvaliselt ruumis kus magan. Aga kui juba magan, siis vahet pole ;) 

Detaile planeerin, kui reis on minu korraldada, parema meelega haakun juba korraldatud reisiga. Üldiselt ma planeerimist ei armasta, tahan, et head asjad saaksid ise mu juurde tulla. Aga kõigest hoolimata olen ma ideaalne reisikaaslane, test ütles, ise ma natuke kahtlen.

Reisil mööda Eestimaad... 22. juuni 2022

...

Kaks ei jää kolmandata.

Tegin läbi testi "Leia oma hingesugulane kirjanike hulgast".

Hingesugulase leiad 5 kirjaniku hulgast. Kümme küsimust ja saadki teada, millise kirjanikuga sul kõige rohkem ühist on. Kuna lubasin sel aastal pühenduda rohkem Eesti kirjandusele, on test igati sobiv. 

Tulemusega olen ka rahul. Minu kirjanik on Kai Aareleid. Mitte just eriti ammu oli Vikerraadios järjejutt "Vaikne ookean".  Raamatut ma lugenud ei ole, mis iseenesest on lausa piinlik, sest jaanuaris 2022 sai romaan Tammsaare nimelise kirjanduspreemia. Nüüd, kui olen oma kirjaniku teada saanud, loomulikult laenutan ja loen. 

Kohe kõik loen läbi!

... 

Miski pole juhuslik

 ...

Tahvlit näppides läks sõrm juhuslikult ühele Sjgelle vanemale postitusele. Esimesel hetkel oli mul tunne, ehk ta ise on selle vana postituse minevikust olevikku tõstnud, aga ei, see olin mina, kes kogemata loo lahti tegi. 28. detsember 2010... Selle aasta viimane meem.

Jälle see 11 aasta tagune aeg, kuidagi nagu kummituslik juba, aga igatahes sobib meem hästi ka aasta 2021 lõpetamiseks.

See oli sissejuhatus.

Mina siin mõtlen ka... 9 + 1 küsimust blogimisest.

1. Külastan oma blogi sagedusega...

No ikka tihti külastan. Kindlasti iga päev. 

Kui bloginud olen, käin päeva jooksul lausa mitu korda, vigu parandamas.

Sama tihti külastan ka Kaamose ja Sjgelle blogi. Nad on küll viimasel ajal napivõitu blogijad, aga vähemasti on nad hoolikalt korras hoidnud oma blogirulli, mida ma ikka korra või paar päevas kontrollimas käin. 

30.08.2021

2. Poliitikute blogisid loen... Äää... kas nad enam üldse blogivad? Tänapäeval viskavad nad oma killud FB-sse üles. Aeg-ajalt mõni jääb silma, siis heidan pilgu peale. Pärast seda, kui kõva poliitik Kalle Paide muusika- ja teatrimajas nõmetses ja ma YouTubes tema tehtud sellekohast videot vaatasin (lõpuni ei suutnud, lihtsalt hakkas kahju lihtsatest inimestest), hakkas teine tuntud (?) poliitik  A.B. mulle järjest ja järjest EKRE tegemisi kajastavaid videosid soovitama. Õnneks olen ma videode vaatajana suht vilets objekt, nii et poliitikud pole suutnud mu maailmavaadet arendada ega kujunenud vaadet muuta ei nii ega naa.

3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna...

Kuna ma olen liiga laisk, et uusi blogisid avastada. Mõni siiski on juurde tekkinud, mõni juhuslikult ette sattunud, aga muidu ikka vanad sõbrad ;) 

4. Blogisid eelistan/ei eelista muudele kanalitele...

Muud kanalid? Raadio mängib ööpäev läbi, telekat vaatan vähe, ajaleht tuleb kuuel päeval nädalas, seda loen (reklaamipaus... lugege teie ka Õhtulehe!). Aga blogisid loen hea meelega, mu meelest mõjuvad nad... arendavalt? Päris tihti imetlen, kui targad, vaimukad ja sõnaosavad kõik kirjutajad on, mul oleks palju õppida. 

5. Millal (ja kas üldse) sina netisuhtluses solvusid?

Küllap olen, ikka 16 aastat blogimist. Samas, kui ma üldse midagi häirivat märkan, siis olen sunnitud endale tunnistama: tegelikult on see tema probleem, mitte minu. 

6. Millest sa praegu blogimaailmas kõige rohkem puudust tunned?

Kuna ma blogin eeskätt oma meeleheaks, siis nagu polegi millestki puudust, juttu mul jagub, aega ka. Pigem ütleks, mis rõõmu valmistab. Tore on leida kommentaarides, kui mõni hea inimene on jätnud märgi maha, et on mul siin külas käinud. Ise olen vilets kommenteerija, aga tänulik, kui blogisõbrad käivad ja tere ütlevad. Ma jõudumööda ka, astun uksele koputamata sisse teie blogidesse, aga mõnikord ikka köhatan veidi, et märku anda: siin ma tasahilju jälle hiilin ;) 

20.12-2021

7. Miks sa üldse blogid?

Aja täitmine 8... blogimine! Kuidas ma küll nüüd selle teema unarusse olen jätnud!

Eks mulle siis vist meeldib  kirjutada... ja endast rääkida ka!

Ja tegelikult on elu täis veidraid pisiasju, tahaks kuhugi kuidagi talletada. Miks siis mitte blogisse.

8. Kas oled kunagi postitanud midagi sellist, mida oled hiljem kahetsenud?

Loodan, et ma oma blogiga kellelegi haiget pole teinud, seega ei näe põhjust kahetseda. Enda üle iriseda, see pole probleem.

9. Blogides populaarsus on langenud. Milles näed sina põhjust?

Hapukapsasupi populaarsus on ka langenud, ometi on see endiselt mu lemmiksupp.

Minu jaoks on blogijaid ja blogisid, mida loen, piisavalt. Jääb ruumi ka muudeks tegevusteks.

10. Minu küsimus. 

Mis tunne mul oleks, kui ühel päeval, kui oma blogisse proovin pääseda, on see jälgegi jätmata netiavarustesse kadunud.

Üks suur tühi koht oleks. 

Kusjuures, mu Toidutare blogi nii kunagi kaduski. Blogisin seal kolm aastat, alates aastast 2005. Eks ma natuke tunnen puudust küll, kuigi tol ajal oli mul komme word'is mustand teha, nii et üht koma teist on sellest ajast alles. 

Õnneks on Ireen mu praeguse blogi postitusi ka wordi korjanud. Mõned jutud suguvõsast võiks ühel hetkel välja printida ja kausta panna. 

...

Alustasin juhuslikust näpukast, meem Sjgellelt, ja lõpetan ka.

Kätt südamele pannes: mina seda lehte lahti ei teinud. Aga ühel hetkel oli ta mul ekraanil: Sulekese kaitseingel.

See ei saa olla juhuslik, on ju inglite aeg...

...

Leitud küsimused

 ...

Tuli tahtmine vastata.

Palju sul draftides postituste mustandeid on ja mis ajast on kõige viimane?

Kas julgen tõde tunnistada? 

Mul on salvestatud täpselt 227 mustandit! Kui mul tuleb mõte, kirjutan selle blogisse. Aga see pole veel postitus, see on midagi, mida tahan edasi mõelda, mõnikord ka teistega jagada. Suur number näitab, et ma mõtlen rohkem kui ma kirjutan... mis on iseenesest hea näitaja ;) 

Päris kindlasti jäävad enamus neist 227 mustandist mustandina hallitama, sest kellele need aegund mõtted ikka olulised on. Mõnikord aga tunnen, et tahan teema juurde tagasi tulla, siis kirjutan lõpuni. Mingi hetk peaks suurpuhastuse tegema ja mitteolulise ära kustutama.

Kõige viimane mustand on pooleli olevast lapitehnikas seelikust, pealkirjaga "Säästlik ärakasutamine". Kui seelik valmis, kirjutan lõpuni! See võib aega võtta...

11.07.2021

Ja kõige vanem? Õnneks on neid sealt üksjagu ära ka kustutatud, hetkel vanimad on aastast 2015. Selleks ajaks olin juba kümmekond aastat bloginud, alustasin oma blogiga mais 2005 Toidutares. Ikka Kummut ja Tegelinski. Seda blogi enam ei ole, aga tol ajal kirjutasin ma enne Word-is mustandi, needki lood ja mustandid on kuskil arhiivis alles. 

Praeguse blogi vanimad mustandid on "Minu oma Elukiri" ja "Kullaketrajad".

WordPress või Blogspot ja miks?

Blogspot. Tol ajal polnud mul aimugi, mis see WordPress veel on. Ega ma praegu suurt rohkem ei tea, ja ega ma nagunii ei viitsiks ümber kolida.

Kust sai alguse su kirjutamis-kirg? Kas mäletad oma esimest blogipostitust?

Kirge ei mäleta, aga mäletan, et kooliajal loeti paar korda minu kirjand klassis ette, enne küsiti kenasti luba. Mis mul vastu sai olla! Ja mingi aeg pidasin päevikut. Kahjuks pole mul enam alles, ühel hetkel kappe koristades arvasin, et mis tähtsus neil enam, mul nüüd pere ja lapsed. Mõned olulised ja tänaseks juba ajaloolised kirjad rändasid ka ahju. Oi kui kahju mul praegu on!

Aga esimene blogipostitus on alles! Mai 2005.

Kui paljusid blogisid jälgid ning kui tihti neid loed?

Loen neid, mida teised jälgivad. Kaamose Pärlikee ja blogide loetelu Helle blogis. Mõnikord satun mujale ka. Aga jah, ikka igapäevaselt viskan pilgu peale.

Elu esimene blogipostitus/blogija, keda lugesid?

Paar blogijat oli koos minuga Toidutares, neid lugesin... aga enam ei mäleta. Osaline on ainus blogi, mida algusest peale olen lugenud. Praegu ta kirjutab seal harva, aga pole hullu, ta kirjutab jutukesi teise blogisse. Ja siis ta kirjutab näidendeid. Väga hästi kirjutab, kahjuks pole ma kõiki laval näinud, aga nähtutest viimane oli alles mõni nädal tagasi. Mul on sellest etendusest pooleliolev mustand täitsa olemas ;) 

Kas oled mõne blogi tagantjärgi otsast lõpuni läbi lugenud?

Olen lugenud pisteliselt vanu postitusi, otsast lõpuni mitte ühtegi.

Kas sind häirib, kui mõni blogi on anonüümne?

Mõne blogi puhul olen ma tahtnud, et teaksin, kes kirjutab. Aga kui ei tea, pole hullu. Mul endal pole ka kuskil nime üles kirjutanud, aga ma ei arva, et mind raske tuvastada oleks. Kui see kellegi jaoks mingil hetkel huvi peaks pakkuma. 

Kas blog või vlog?

Minu jaoks ikka ainult blogi. Ma isegi ei viitsi vlogisid vaadata, ainult üks inimene on, keda jälgin.

Blogimaailmaskandaalid – turn on või turn off?

Mõnikord kommentaarides loen, et kuskil midagi susiseb, aga tavaliselt ma konflikti alguseni ei suuda kaevuda. Aga uudishimulikuks teeb küll ;) 

Kas loed mõnda blogi, mis sulle tegelikult üldse ei meeldi või mille autor harja punaseks ajab?

Mõni teema ei paku huvi, siis ei loe. Ma ei usu, et ühegi blogi kohta saan öelda, et üldse ei meeldi. Mõni ei kõneta, aga siis ei loe ka. Viga pigem minus, mitte blogis.

Harja ajab punaseks ehk see, kui kellelegi ülekohut tehakse... hetkel ei tule meelde, aga küllap on olnud.

Kas blogid surevad välja?

Mu esimene blogi suri välja. Lihtsalt, ühel hetkel oli kadunud. 

Aga mul on tunne, et uusi blogisid eriti juurde ei tule, samas näen Osalise Kajamites, et mõni blogija oli aktiivne 7 aastat tagasi, mõni 6 aastat tagasi, ja mõni 5 aastat tagasi. Blogid nagu raamatud riiulis, koguvad tolmu. Tundub, et aktiivsete blogijate hulk on vähenenud. Ju on elu pakkunud uusi ja teistsuguseid väljakutseid.

Miks kirjutad? Ja kas planeerid postitusi ette, et mis päeval ja mis teemal jne?

Et miks kirjutan? Tore ju jätta päevast märk maha. Mul on mitu tuttavat, kes selle märgi märkmikku või kalendrisse kirjutavad, ju ma olen neist natuke edevam. Või pigem see, et mulle meeldib pilte juurde otsida? Aga kirjutamist ei planeeri, kui mõte tuleb, siis kirjutan. Fotojaht on planeeritud, aga see teema eeskätt selleks, et blogi tegusana hoida, nii on ka peale pikemat pausi lihtsam  uuesti kirjutama tulla. Ikka omakasu peale väljas...

Küsimused leidsin siit, aga tegelik start vist siin.

...

Lilled minule

...

Täna statistikat ei tee. Aga ehk ükspäev siiski, oleks ju huvitav võrrelda, et kuidas on numbrid aastatega muutunud.

Mingi ülevaate tegin 6 aastat tagasi.
Nüüd oleks paras aeg vaadata.

Oleks-poleks... igatahes jääb mõneks teiseks päevaks.
Võrdlemine.

Vaatamise saab täna siin ära teha.

Küll aeg lendab.

Tänased lilled minule.
10 aastat seda blogi!

Palju õnne!

...