Blogi, projektid ja meemid

 ...

Kui vanadest projektidest rääkida... seeliku sain valmis, esivanemate kirjavara  sorteerimine on pooleli, ilusad karbid on juba olemas ja ühte-teist süstematitiseeritud ning ära paigutatud, projekt 100 head asja on aga endiselt tolmukorra all. Nagu mõnigi teine projekt.

Ehk on meeldetuletamisest kasu.

Mõni asi on ikka tehtud ka.

Planeeritud postituste arv sellesse aastasse... saavutatud, ja viieteistkümne aasta rekord (eelmine oli 166 postitust paar aastat tagasi)... tehtud!

Augustis oli projekt #päevapilt. Innustus tuli TT blogist, tema alustas! 

Üks pilt päevas, august saigi aasta kõige postituste-tihedamaks kuuks. Kõige lahjem kuu on sel aastal oktoober, ainult 3 postitust. Tegelikult ongi nii, et kui pikem vahe sisse tuleb, on raske uuesti reele saada. Novembris võtsin end kokku ja edasi läks juba paremini.

Aga mul on läbi aastate igasuguseid blogiprojekte olnud.

Kõige pikaajalisem kindlasti Fotojaht. Esimene arglik katsetus oli septembris 2008 ja viimane 31.12.2021. 

Novembris 2022 oli projekt Üks postitus päevas. Ja oktoobris 2021 oli ka.

2023 aasta aprillis ja mais oli projekt 15 kevadist hetke. 15 aastat, 15 postitust, 15 hetke. Sellega tähistasin oma digi-piltide 15. sünnipäeva. Igast aastast otsisin ühe foto. Esimene ja sissejuhatav postitus on tehtud 18.04.23.

Koroona ajal oli mul projekt Üks pisipilt päevas. Siis ma joonistasin. Blogiga seda igapäevaselt ei sidunud, aga pilte lisandub tasapisi ja mõned on kasutust ka leidnud. Blogissegi hea panna, kui midagi muud teemakohast ei leia. 

23.12.2024

2018. aasta jaanuaris ja veebruaris oli projekt Vana foto. Tähistasin sellega olulist tähtpäeva... EESTI 100. 20 postitust, kokku 100 fotot. Fotod läbi eelmise sajandi. 

Vanu fotosid olen veelgi leidnud ja skänninud. Tore vaadata ja meenutada inimesi, kes igavikuteedel.

Aga mitte ainult!

Noor mina on ka päris hea leid ;)

Ireen andis mõnele pildile selgust ja värvi juurde. 

Ei raatsi näitamata jätta :) 

Ja siis mõned meemid. Leidsin blogist üles kolm, aga kindlasti on neid rohkem. Esimene lapsukene... Mitte iial.  

Emmeliina käest sain!

Kirjuta neli tegevust, mida mitte iialgi ei teeks.
Kus sa mitte iialgi ei tahaks elada.
Mida sa mitte iialgi ei sööks.
Kellena sa iialgi ei töötaks.
Kellega sa mingil juhul ei tahaks tuttavaks saada.
Millist situatsiooni sa ei tahaks mitte iialgi enam üle elada. 

Mulle tundub, et ma pole 15 aasta jooksul eriti muutunud, kõik vastused sobivad ka tänasesse päeva. Seelikule võiks muidugi lisada: kunagi ma armastasin  miniseelikuid, nüüd on nii, et mida pikem, seda parem. Kuigi põhimõte vähem on parem tiksub mul tänaseni kuklas ;)

Kõige lõppu üks soovitus.

Kuidas alustada päeva.

Fb-st leitud mõte, mida ka blogis olen kasutanud. 

Haara kätte esimene raamat*. 

Ava näiteks lehekülg... täna on 30.12.

Ava lk 30

Leia 12. reast lause. Jaga seda ka teistega. 

Mis jagamisse puutub... ei pea. Võib vabalt endale hoida. Aga jagatud rõõm on mitmekordne. 

* Tegin eksperimendi läbi, silmad kinni. 

Kätte jäi Salme Masso raamat "Valik toiduretsepte"

Lk 30 12. rida (lause algus on küll rida kõrgemal) oleks siis selline:

Toorsuitsuribi või kintsutükk panna hautamispotti, lisada veidi keeva vett, sibulat ja pipart.

Kuidagi poolik, eks ole! Panen kogu retsepti üles. 

Hautada. Pehme liha jahutada leemes. Lauale anda õhukeste viiludena. Viilud võib ka rulli keerata ja täita roheliste hernestega või segasalatiga. 

Retsept nimega Hautatud suitsuliha.

...

Siin sama (võta kätte raamat), aga veidi teises kuues.

Aga väljas oli päev otsa hall, udune, märg ja libe... 

30.12.2023

... kuni ühel hetkel hakkas sadama laia valget lund.

Homme on selle aasta viimane päev... napilt 24 tundi aastavahetuseni.

...

Hetked nüüd ja siin

 ...

Lappasin vanu ajakirju, sealt need küsimused. "Eesti Naine", juuni 2018. 

Miks mitte ise ka mõelda ja vastata.

Lemmik...

... mälestus lapsepõlvest.

Mulle väga meeldib vanker, milles mind lapsepõlves sõidutati. Mitte et ma seda mäletaks, õnneks on foto, mida mäletan juba lapsepõlvest.

... hetk päevas.

Hommik. Ärgata ja mõelda, kas tahan tõusta või pigem oleks veel oma soojas mõnusas voodis. Kuhugi ei pea kiirustama.

... argirituaal.

Pool 12 kohvi nautida ja järjejuttu kuulata? Ehk mitte igapäevane, aga üsna sagedasti küll.

... paik Eestis.

Lapsepõlvemaa. Mõnes mõttes olen kaugenenud, aga lemmik ikka ja alati.

... koht maailmas.

Et mis mõttes? Igatahes peab selles kohas olema palju kive. Või suured kivid. Kui reisida, siis Ahvenamaale läheks alati. Aga sama hea on suvekodu mere ääres. See on ainus koht, kus olen kuulnud, kuidas kivid ohkavad. 

... otsus või valik, mille olen teinud.

Kui lähiminevikus, siis otsus jääda koju. Loobumine tööst ja maailma parimatest kolleegidest. 

Tol hetkel oli jaks otsas, aga nüüd naudin tehtud otsust.

... viis end rahustada.

Hetkel joonistamine. Aga tagataskus on teisigi valikuvõimalusi.

... viis end liigutada.

Tunnike kõndimist iga päev.

... kunstnik.

Just täna tuletasin meelde üht mingi aeg tagasi nähtud filmi. 

"Kusama. Lõpmatus."  

Ju siis avaldas muljet, et ikka mäletan. Yayoi Kusama on Jaapani kunstnik, proosakirjanik ja luuletaja. Nüüdseks juba päris eakas, sündinud 1929. 

Aga tema looming on eriline, täis värvilisi täppe.

... lõhn.

Kaselehtede lõhn. Värsked kasevihad saunas, nelipühade ajal kaseoksad toas.

... hääl.

Minu seinakell. Lapsepõlvest tuttav tik-tak, ja pim-põm täis- ning pooltundidel. 

... kingitus, mis olen saanud.

Jalgratas. Ta on andnud mulle palju vabadust ja võimalusi. 

... kompliment, mis mulle tehtud.

Mäletan, ükskord kooli ajal tehti. Mingid meie klassi plikad ütlesid, et nad olid arutanud ja leidnud, et mul on klassis kõige ilusamad jalad. Ega ma neid ei uskunud, aga kõlas paljulubavalt. Ei saa jätta ütlemata, et meil olid klassis ainult tüdrukud!

Praegu tahaks küll, et mul veel sellised jalad oleks....

... tsitaat.

Ma ei tea. Pigem elutõde?

Naudin seda, mis mul on. 

...

Täna sellised vastused. 

Homme vastaksin ehk hoopis teisiti. 

Nagu teistmoodi oleks olnud ka eilsed vastused.

...

Miski pole juhuslik

 ...

Tahvlit näppides läks sõrm juhuslikult ühele Sjgelle vanemale postitusele. Esimesel hetkel oli mul tunne, ehk ta ise on selle vana postituse minevikust olevikku tõstnud, aga ei, see olin mina, kes kogemata loo lahti tegi. 28. detsember 2010... Selle aasta viimane meem.

Jälle see 11 aasta tagune aeg, kuidagi nagu kummituslik juba, aga igatahes sobib meem hästi ka aasta 2021 lõpetamiseks.

See oli sissejuhatus.

Mina siin mõtlen ka... 9 + 1 küsimust blogimisest.

1. Külastan oma blogi sagedusega...

No ikka tihti külastan. Kindlasti iga päev. 

Kui bloginud olen, käin päeva jooksul lausa mitu korda, vigu parandamas.

Sama tihti külastan ka Kaamose ja Sjgelle blogi. Nad on küll viimasel ajal napivõitu blogijad, aga vähemasti on nad hoolikalt korras hoidnud oma blogirulli, mida ma ikka korra või paar päevas kontrollimas käin. 

30.08.2021

2. Poliitikute blogisid loen... Äää... kas nad enam üldse blogivad? Tänapäeval viskavad nad oma killud FB-sse üles. Aeg-ajalt mõni jääb silma, siis heidan pilgu peale. Pärast seda, kui kõva poliitik Kalle Paide muusika- ja teatrimajas nõmetses ja ma YouTubes tema tehtud sellekohast videot vaatasin (lõpuni ei suutnud, lihtsalt hakkas kahju lihtsatest inimestest), hakkas teine tuntud (?) poliitik  A.B. mulle järjest ja järjest EKRE tegemisi kajastavaid videosid soovitama. Õnneks olen ma videode vaatajana suht vilets objekt, nii et poliitikud pole suutnud mu maailmavaadet arendada ega kujunenud vaadet muuta ei nii ega naa.

3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna...

Kuna ma olen liiga laisk, et uusi blogisid avastada. Mõni siiski on juurde tekkinud, mõni juhuslikult ette sattunud, aga muidu ikka vanad sõbrad ;) 

4. Blogisid eelistan/ei eelista muudele kanalitele...

Muud kanalid? Raadio mängib ööpäev läbi, telekat vaatan vähe, ajaleht tuleb kuuel päeval nädalas, seda loen (reklaamipaus... lugege teie ka Õhtulehe!). Aga blogisid loen hea meelega, mu meelest mõjuvad nad... arendavalt? Päris tihti imetlen, kui targad, vaimukad ja sõnaosavad kõik kirjutajad on, mul oleks palju õppida. 

5. Millal (ja kas üldse) sina netisuhtluses solvusid?

Küllap olen, ikka 16 aastat blogimist. Samas, kui ma üldse midagi häirivat märkan, siis olen sunnitud endale tunnistama: tegelikult on see tema probleem, mitte minu. 

6. Millest sa praegu blogimaailmas kõige rohkem puudust tunned?

Kuna ma blogin eeskätt oma meeleheaks, siis nagu polegi millestki puudust, juttu mul jagub, aega ka. Pigem ütleks, mis rõõmu valmistab. Tore on leida kommentaarides, kui mõni hea inimene on jätnud märgi maha, et on mul siin külas käinud. Ise olen vilets kommenteerija, aga tänulik, kui blogisõbrad käivad ja tere ütlevad. Ma jõudumööda ka, astun uksele koputamata sisse teie blogidesse, aga mõnikord ikka köhatan veidi, et märku anda: siin ma tasahilju jälle hiilin ;) 

20.12-2021

7. Miks sa üldse blogid?

Aja täitmine 8... blogimine! Kuidas ma küll nüüd selle teema unarusse olen jätnud!

Eks mulle siis vist meeldib  kirjutada... ja endast rääkida ka!

Ja tegelikult on elu täis veidraid pisiasju, tahaks kuhugi kuidagi talletada. Miks siis mitte blogisse.

8. Kas oled kunagi postitanud midagi sellist, mida oled hiljem kahetsenud?

Loodan, et ma oma blogiga kellelegi haiget pole teinud, seega ei näe põhjust kahetseda. Enda üle iriseda, see pole probleem.

9. Blogides populaarsus on langenud. Milles näed sina põhjust?

Hapukapsasupi populaarsus on ka langenud, ometi on see endiselt mu lemmiksupp.

Minu jaoks on blogijaid ja blogisid, mida loen, piisavalt. Jääb ruumi ka muudeks tegevusteks.

10. Minu küsimus. 

Mis tunne mul oleks, kui ühel päeval, kui oma blogisse proovin pääseda, on see jälgegi jätmata netiavarustesse kadunud.

Üks suur tühi koht oleks. 

Kusjuures, mu Toidutare blogi nii kunagi kaduski. Blogisin seal kolm aastat, alates aastast 2005. Eks ma natuke tunnen puudust küll, kuigi tol ajal oli mul komme word'is mustand teha, nii et üht koma teist on sellest ajast alles. 

Õnneks on Ireen mu praeguse blogi postitusi ka wordi korjanud. Mõned jutud suguvõsast võiks ühel hetkel välja printida ja kausta panna. 

...

Alustasin juhuslikust näpukast, meem Sjgellelt, ja lõpetan ka.

Kätt südamele pannes: mina seda lehte lahti ei teinud. Aga ühel hetkel oli ta mul ekraanil: Sulekese kaitseingel.

See ei saa olla juhuslik, on ju inglite aeg...

...

Avastame toite... meem selline (II osa)

...
Ma siis endiselt uute toodete otsingul.

Nii tark olen küll, et tean - soja on kasulik. Ja et tofu on sojale miskitviisi sugulane.

Vikipeedia ütleb:
Tofu on sojapiimast valmistatud kohupiima- või juustulaadne toiduaine. Tofu ja sellest valmistatud toidud on Hiina ja Jaapani rahvaste köögi traditsiooniline osa.

Seepärast tegin seekord siis sellise ostu, soe soovitus kaasas.
Ole terve!
Kes siis terve olla ei tahaks!


Ega ma nüüd väga vaimustatud ei ole, määrisin teist küll muu määrde asemel leivale, kuid võõras mekk oli isegi küüslaugu kõrval liiga tuntav.
Aga küll ma harjun.


Kuna kuupäev juba kukkus, katsun homme asjaga ühele poole saada, hakin küüslauku juurde ja segan siis pastatootele sekka. Ehk õnnestub kodakondsetele sisse sööta.
Pean ju ometi nende tervise peale ka mõtlema.
Ise nagunii.
...

Avastame toite!

...

Meem selline!

Määrdejuust on kaup, mida ma tavapärasel poeskäigul ostan. Enamasti eestimaine ja võimalusel soodushinnaga.

Seekord siis otsustasin, et avastaks midagi uut. Soodushinnale jäin truuks ;)





Degusteerimine toimus suuremas seltskonnas ja hinnang oli positiivne.

...
Teise juustu ostsin paar päeva hiljem.

Kusjuures, mõlemad sattusid olema lõhelisandiga.

Valiku otsustas, et järjekordselt soodukas hinnapakkumine.

Aga kuna maitseelamus oli lahjem, siis sai seda teatava toidulisandiga teravdatud.


...
Tegelikult oli külm, toatemperatuur suvilas miinuskraadises.
Ainult söömine, joomine ja töötegemine andsid nahavahele natuke sooja.

...

Jõuluaeg läbi aegade.... meem selline

...

...

1. Kas sulle meeldib jõul? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis miks?
Nii ja naa. Pigem JA kui EI
Loomulikult ma naudin.
Ehtes kuuske.
Võbisevat küünlaleeki.
Põnevil põngerjaid jõuluärevuses.
Lähedaste lähedust.
Jõuludega kaasnevaid lõhnu: kuuse- ja piparkoogilõhna, hapukapsa ja hõõgveinilõhna.
Lumi on oluline, aga see on nii nagu ta on...

Aga mulle ei meeldi see, kuidas jõuluaeg mu ellu “sisse sõidab”. Kui ma teen ettevalmistusi samal ajal, kui aasta lõpp tööl on kiire-kiire. Mulle ei meeldi suured söömised ja närviline kiirustamine. Mulle ei meeldi üle pingutamine, misiganes vaatenurgast seda siis vaadata.
Ja advent pole minu jaoks kunagi omaseks saanud.

2. Sinu ideaalsed jõulud? Kuidas ja kellega koos tahaksid selle veeta?
Ma tahan, et kõik sujuks lihtsalt ja loomulikult, et kui lapsed tunnevad, et aeg on õige koju tulla, siis nad tulevad. Ja kui tunnevad, et tahavad olla oma kodudes oma peredega ja tahavad teha oma jõuluõhtu, siis nad teevad seda. Et midagi EI PEA, aga läheb just nii nagu läheb. Et keegi ei mõtle, oeh, ma ei viitsiks minna, et ilm on külm ja teed tuisanud, aga oodatakse ja on ette valmistatud. Ma ei taha, et oleks traditsioonid, mis kohustavad. Jõuluaeg on pikk, küll jõuab kõike.
Asi on ju mõtlemises. Ma võin olla ka päris üksi ja nautida. Ja need, kes on olulised, tulevad siis, kui tulemised sobivad. Kunagi olen sellest kirjutanud.

3.Milline on su esimene jõulumälestus?
Jõuluõhtud vanaema juures. Pisike kuusk öökapil. Jõululõhnad.
Aga ma nautisin olemisi tema pisikeses kodus ka iga teisel ajal. Ei olnud nii, et ainult üks õhtu aastas oli see eriline ja õdus.

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?
Lapsena käis meil näärivana, igasugustel avalikel nääripidudel.
Jõuluvana, tema tuli ja tõi kingikoti ukse taha. Või saatis päkapikkudega. Kui juba suurem olin, tegin pisikestele sugulastele ise jõuluvana, vanaema punane hommikumantel seljas.
Aga ma ei mäleta, et ma oleks näärivanagi kartnud.

5. Parim jõulumälestus?
Ma arvan, et igas jõulus on olnud midagi erilist. Võib-olla ehk teistmoodi oli, kui võtsin oma suured poisid ja läksime kolmekesi minu isa juurde, mere äärde.
Jõululaupäeval tuli isegi lumeraas lõpuks maha ja tegi olemise helgeks.

6. Lemmik jõulutoit?
Hapukapsas… aga see läheb peale ka igal muul ajal.

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?
Pole mingeid plaane. Mõned viimased aastad oleme kaasaga kahekesi (või koos nendega, kes koju tulnud) käinud küünlaid süütamas lähedaste kalmudel. Türil ja Tallinnas. Ja kui juba ratastel, siis astume sisse ka isa juurde.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone.
Kuusk, ja kingitused kuuse all ootamas, millal lapsed tulevad.

9. Sinu jõulukingisoov?
Mis kinki mulle niiväga vaja, peaasi, et pisikesed pudinad saaks kätte oma jõulurõõmu.
Meie kuuse all pole tavaliselt kunagi eriti hinnalisi kingitusi olnud, eelmisel aastal tegime loosipakid, st igaüks tõi ühe väikese paki (hind kokkuleppel) ja poetas kuuse alla, pärast läksid need loosimisele. Selline kink sobib mulle väga.
Pisikesed muidugi sellest mängust osa ei võtnud, neil oli kõigil oma nimeline kingikuhi.

10. Parim kink mida oled jõuluks saanud?
Igas kingis on soojust, ei ole paremaid ega halvemaid kingitusi.

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?
Ei jätaks kedagi ilma. Ehk leidub kõigi jaoks midagi, mis teda natuke paremaks muudab.

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?
Tore, kui minu juurde satute.
Rõõmu ja rahu teie südamesse!

...
Tiia mõtles meemi välja. Sealt leiab ka reeglid!
Kui edasi pakkuda... kohustust ei tee, aga kui meenutada tahad, siis oled kutsutud osalema :)
osaline köögikata ... ja kolmandaks võib ennast lugeda igaüks, kes siia satub ;)
...

Kus ma olin... meem selline

...
Aitäh, sjgelle!
Esialgu mõtlesin küll, et midagi pole meeles.
Aga kui natuke rohkem mõtlesin, siis üht-teist tuli ikka meelde ka.

Nii et meem mälu kontrollimiseks :)

Kirjuta, kus olid sina kui....

( kust selle uudise kuulsid, mida tegid, kui ...)

Kummaline, et nende asjade juures ei meenu pisiasjad, meenub tunne, mis sees oli.
Kui üldse meenub.

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969
Uudist kuulsin läbi "Ameerika Hääle", kas nüüd otse või läbi isa suu kaudu. Tõenäoliselt otse, sest mingil ajal oli mul uudis paberile kribatud ja sellest hiljem klassi seinalehele artikkel kirjutatud. Klassijuhataja tõmbas punasega joone alla väljendile Eesti aja järgi kell ...., ise kommenteeris, et meil kehtib Moskva aeg. Aga artiklit ära ei korjanud, usun, et nii mõnigi luges selle läbi just tänu punasele joonele :)

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980
ei mäleta.
3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatus 26.4.1986
Tuttav rääkis, mida ta elukaaslane Soome uudistest oli kuulnud. Haritud mees kommenteeris veel veidi põhjalikumalt.
Tunnet mäletan - oli üsna õõvastav.

4. Balti kett 23.8. 1989
Ei jõudnud kohale. Märk oli maas, kuhu peab, aga läbisõitev linn oli masinaid umbes täis. Nii me siis bussirahvaga lülitusime ketti täitsa vale koha peal. Algul oli paanika (et ei jõua), pärast oli ikka võimas tunne küll.
Suurem poja oli Tallinna-vanaemaga Kaarli kiriku juures, aga kus pisi-poja... ei mäleta.

5. Estonia uppus 28.9.1994
Hommikul raadiost esimeste uudistega. Esimene kord ei uskunud, tundus võimatu. Arvasin, et kuulsin valesti. Aga siis ikka uuesti ja uuesti. Väga jube tunne oli. Hirm. Et kes tuttavatest või lähedastest võis laeva peal olla.

6. Diana suri 31.8. 1997
Eriti ei mäleta. Kahju oli kindlasti. Matuseid vaatasin, nagu muinasjutt.

7. saabus aasta 2000
ei mäleta.

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001
Tulin töölt koju ja noorem poja ütles - algas III maailmasõda.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009
ei mäleta

10. milline uudis jäi meelde elisest päevast või mida tegid eile?
Olin saatjaks neljale vahvale noorele, mingi projekti-üritus kohalikus pealinnas.


Õhtul nautisin reede õhtut. Parim aeg nädalas, seda ei saa ometi mingi tegemisega ära rikkuda...
...
Kirjutamissoovitus osalisele... ja kõigile, kes suudavad veel meenutada :)
...

Kiiksude kiiksutamise koht (järg)

...

Meem, kus saab kiiksutada.

Tegelikult mul juba on üks lugu. Aga et lõppu sai paljulubav järgneb, siis võiks ju edasi avameelitseda.

...

Üks mu kiiksudest on kaltsukad. Seal tuhnimine lõbustab mind. Lisaks on mul põhimõte, et igast kaltsukast tuleb midagi kaasa osta. Ega ma endale selga eriti midagi ei leia, aga teen valikuid värvi ja materjali järgi. Kodus pesen puhtaks ja lõigun tükkideks. Kui kunagi pensionile saan, hakkan lapitehnikat viljelema. Natuke olen juba praegu… kööki kardinad...

ja tuppa armatuuri...

...

Veel üks kiiks… käin igal aastal korda kolm Stockholmis. Tean, tean… inimesed reisivad, et näha imelist maailma. Korjavad kauneid kohti oma rännuraamatusse. Igal aastal uued kohad, uued avastused.

Aga mitte mina.

Mina lähen maja taha metsa, kus on ka iga kord uus ja huvitav. Või sõidan Rootsi… seal on lisaks veel armas inimene, kes ootab.

Praegu ka on tunne, et läheks. Just käisin Tallinki soodsaid pakkumisi piilumas.

...

Lõpuks võib minu kiiksuks lugeda ka seda, et viimasel ajal on fotokas mul pidevalt taskus. Võin suvalisi ebahuvitavaid objekte pildistada ja neid huvitavaks mõelda. Inimesi pildistada ei meeldi: 1)nad siputavad 2)nad liiguvad nii kiiresti, et ei jää pildile 3) nad saavad tigedaks.

Eks ma käin selle plõksimisega ikka närvidele ka.

...

Ise olen oma piltidega rahul… mitte et nad kvaliteetsed oleks. Nad on mulle lihtsalt armsad.

Aga kvaliteet-pilte meeldib mul vaadata. Mul on oma lemmikkohad ja oma lemmik-fotograafid.

...

Meemid blogijatele

...
Üks tuttav blogija viskas mulle meemi... osaline siis.

1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need.
Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).

2. Anna 5:le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. Kaks neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused.
Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.

3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi.

...
Ligi nelja aasta jooksul ehk midagi kirjutatud on. Lappasin läbi ja leidsin.

PERE
Pereisa sünnipäev

SÕPRUS
Õlg õla kõrval

ARMASTUS
Armas laps

MINA ISE
Iseenesest tark

Mida iganes
VAHET POLE

...
Raskem oli järgmiste blogijate leidmine.
Et ole kena, proovi ka.
Mis sest, et veidi aega võtab, proovi ikka.

Tuttavaid blogijaid eriti pole, et teaks, kuidas reageerib.

Mõned nimed kommentaaridest noppisin. Kahjuks olid nad enamikus juba kaasatud.

Siis googeldasin pere sõprus armastus blog(g)i… ja sealt ma teid leidsin.
Julgen meemi pakkuda, sest tundub – need mõtted pole teile võõrad. :)

...
Happy Eppy

joanamar

nupstups

hajameelne

krista

Lõbusat blogimist teile :)
...

Mitte iial

...
Aitäh pakkumast, Emmeliina.
Kuigi iial ära ütle, et mitte iial... siiski katsetan.
......
KIRJUTA NELI TEGEVUST, MIDA SA MITTE IIALGI EI TEEKS

Ma üritan mitte teha asju, mida peab pärast kahetsema. See pole alati õnnestunud

KUS SA MITTE IIALGI EI TAHAKS ELADA?

Kunagi ööbisin sõbranna juures, kes elas trammitee ääres. Võimalik, et tänapäeva trammid ei alusta sõitu kell 4-5 hommikul, ja ei tee ka seda jubedat kriiksuvat häält. Siis ma küll mõtlesin, et trammitee ääres ma elada ei taha. Raudteega on vastupidi, rongide mürin tekitab turvatunde. Tunne lapsepõlvest.

Ja ma ei taha elada sellises kohas, kus mu vabadus on piiratud.

MIDA SA MITTE IIALGI EI SÖÖKS?

Hobuse liha. Ja koeri, kasse.

Kärbse rüüpasin alles eile piimaga suhu… aga ma ei neelanud teda alla. Ja suud käisin loputamas. Nii et kärbseid ma ka ei söö.

Muud ei tea lubada.

KELLENA SA IIALGI EI TÖÖTAKS?

Ma ei kannata verd, nii et meditsiini-ala on välistatud.

Arvuti või paberite taga võin ma magama jääda… nii et igasugune kontoritöö on ka välistaud.

MILLIST RIIDEESET SA IIALGI EI KANNAKS?

Miniseelikut ja kübarat. Ei koos ega eraldi.

KELLEGA SA MINGIL JUHUL EI TAHAKS TUTTAVAKS SAADA?

Igasugused sadistid, mõrvarid, lastepilastajad… väkkk.

MILLIST SITUATSIOONI SA EI TAHAKS ENAM MITTE IIALGI ÜLE ELADA?

Ma ei taha üles ärgata selle peale, et keegi koputab uksele. Või aknale. Aga tegelikult pole seal kedagi.

...
Osaline võib ka kirjutada. Et kui teatepulka edasi anda.
...

Vaataks endasse

...
Kutse siis Osaliselt.
...
Reeglid:
Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.
...Ma ei tea, kas ma leian, kellele edasi anda. Ja kui igaüks annab viiele-kuuele edasi, siis kui kiiresti saab kogu Eesti rahvastik sellesse haaratud? Piisaks ehk kahest kandidaadist, kui loomulikku kadu ka silmas pidada.
...
Aga küsimustele ma vastan küll. Meelsasti. Vaataks korraks endasse.
...1.Mida sa tegid kümne aasta eest?

Lõpetasin (põhi)kooli.

Samuti nagu aastal 2008, ainult et 10 aastat tagasi lõpetasin koos pojaga, sel aastal lõpetasin koos oma klassiga. Nii et lõpueksamid, aktused, tunnistused, peod ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Aga sisetunne ütleb, et 10 aastat tagasi suhtusin sellesse lõpukarusselli rahulikumalt.

2.Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

See ei ole õiglane, et ainult viis. Kirjutaks kohe kõik hingelt ära.

Mingi pingerida on siiski ajusopis tehtud.

Kõigepealt see, mis hingele.

Titule tekikott.

Ja kaltsunukk.

Kaisupadi väikesele sõbrale.

Eelmise aasta Ahvenamaa-reisist fotoalbum lõpetada, pildid on sees, aga tekst alles märkmikus.

Midagi vähemhingelist ka – nõgesebukett maja nurga juurest üles kitkuda, iga päev koju tulles vaatan… ja järgmisel hetkel on meelest läinud.

3.Lemmiksnäkid?

Valimatult kõik.

Kui valima hakkan, siis maasikad ja heeringas. Aga mitte koos.

4.Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

Kindlasti jagaks laiali. Aga ennast ka ilma ei jätaks.

5.Kohad, kus oled elanud?

Kõigepealt peaaegu kõik Eesti suuremad linnad, elamisjärjekorras siis Tallinn, Pärnu ja Tartu.

Vähemasti veerandiku lapsepõlvest jagasin kodu vanaema ja vanaisaga, kas siis metsade keskel talus või raudteeäärses linnakodus.

Mehelolemise elu on elamisel Kõrvemaa kolkakülas, raba ühes ja raba teises servas.

Suvekodu mere ääres.

Kodu siin ja kodu seal. Sobib elustiiliga päris hästi.

...

Ma veel mõtlen, kellele teatepulka pakkuda.