...
Elu on ilusaim hetk
pärast algust ja enne lõppu,
üürike väsitav retk
ajamäe kõrgesse tippu;
otsides väärtusi teel
või leides neid iseendas,
tunned, kuis kõrval ja eel
hingelinde ja liblikaid lendab.
...
...
Alustaks muusikast.
XXVIII üldlaulupidu... ilmselgelt kõik teavad, et avalauluks oli "Koit", muusika Mihkel Lüdig, sõnad Friedrich Kuhlbars. Esimest korda kõlas laul VIII üldlaulupeol 1923. aastal. Tookord oli laul teise kontserdipäeva viimaseks palaks. Alates 1969. aasta laulupeost on "Koit" laulupeo esimeseks lauluks.
Teist laulu "Koit" teavad samuti kõik, selle saamislugu jääb 1988. aastasse. Nii et kahe "Koidu" vanusevahe on 65 aastat. Laulupidudele on nad jõudnud mõlemad, isegi nii, et üks on algus- ja teine lõpulauluks. Raske otsustada, kumba rolli olulisemaks pidada. Aga Tõnis Mäe "Koidu" sünni ja võidukäigu juures on meie põlvkonnale antud võimalus olla.
...
Tegelikult mitte lauludest ei tahtnud ma rääkida. Lihtsalt laul "Koit" tuli guugeldades kõigepealt kätte. Mõlemad tegelikult.
Edasi juba ajaleht "Koit", mis ilmus 1951 - 2019. See pole ainuke ajakirjanduslik "Koit", küll aga vist kõige pikaajalisem. Kui nüüd tõde tunnistada, siis kaks esimest aastat (1951 - 1953) kandis ajaleht nime "Bolševistlik Lipp", "Koitu" oli 65 aastat.
1969. aasta laulupidu on kajastatud... nii nagu ikka tol ajal kõik üritused, punaste lippude lehvides. Aga õnneks mitte ainult! Ka see, et...
See oli nüüd sissejuhatus. Tegelikult mõtlesin veel Koiduvalguse peale, aga läheks liiga pikale.
Numbritest ma siiski mööda vaadata ei suuda!
2025. aasta seisuga on eesnimi Koit 517 mehel, vanim 85+ ja noorim 0 - 4. Populaarsuselt 282. mehenimi. Keskmine vanus keskelt läbi 50ndate keskel
.
No see Koit, kellest mina rääkida tahan, on keskmisest noorem. Ütleme, et tema nimi on KP. Peale tema tean veel kahte Koitu, KT ja KR. Eks nemad räägivad ja laulavad enda eest ise.
Mitte et KP ei laulaks. Või ei räägiks. Nende ansambel SigaRillo laulis esimest korda just 10 aastat tagasi, meie kandi esimesel külapäeval.
Seekord Koit mitte ainult ei laulnud, tal oli au heisata meie küla verivärske külalipp. Lipp ja logo.
Ja Küllike taustal kandis ette olulisele sündmusele kirjutatud ja pühendatud lugulaulu.
Näe, tõuseb Koit!
Kas kirre, kagu, edel
on tõusmissuund -
ei ole tähtsust sel.
Me Koidul abivahendiks
on redel.
Mees kindlalt püsib
püsti astmetel.
Selg sirge ja siht selge,
pürib tippu.
Seal ülal, terve küla
silme ees
ei värise ta käed
ka kinnitades lippu.
Koit selleks tööks
on kõige õigem mees.
Ta kandnud hoolt,
et küla süda laulaks
ja kestaksid
me kohtumiste lood.
Koit, tule alla,
kas sa jääd veel kauaks?
On kohe-kohe
otsa saamas ood!
...
Võiks veel lisada, et vahetult enne külapäeva ilmus värske ajaleht... seekord pigem juba ajakiri.
Mis külapäeval toimus, seda jäävad osavõtjad mäletama. Küllikese andmetel (ja kes siis paremini teaks!) oli külalisraamatus kirjas 132 nime.
Aga seekord oli just Koit märgilise tähtsusega osaleja! Loodetavasti suutsin põhjendada ;)
...
...
Kõik need hilised õhtud, tasub vaid nina välja pista, oled kohe keset peomöllu.
Ritsikad ja rohutirtsud, võta nüüd kinni, kumma hääled need valjemad ja kummal malbemad, ühendkoor on igal juhul muljetavaldav.
Aga mitte ainult, eile oli välisvalgustus ka taevasel tasemel, kuula, vaata ja naudi!
Muidugi tuli mulle meelde* LT ja tema oskus varjatuidki mõtteid riimidesse ja ridadesse panna ;)
Lehekuust on küll vahepeal heinakuu saanud, muidu ikka, nagu ikka....
Õrn nightingale, kus tõttad sa
sel lahkel lehekuul?
Kas mõisa aias hõisata
on enne õhtut cool?
Kas laulad veel: too piits, too piits?
Või tõlgiks palud parti?
Go, lazy girl, to beach, to beach!
Seal ruulib summer party!
(Leelo Tungal)
...
*tuli meelde, et mul on üks luuletus hoiul blogi mustandites.
...
...
Ega ma oma uuest projektist väga kõva häälega rääkida pole tahtnud, sest kui algust tegin, polnud sugugi kindel, et hakkama saan.
Oma projektiks pole seda ka õige nimetada, lihtsalt õnnestus end ühte huvitavasse gruppi sisse moosida. Ühine tegevus grupis on luule lugemine, valikute tegemine ja nädalas ühe luuletuse pähe õppimine. Mul on juba 5 luuletust nii enam-vähem peas, kuues käsil, hindele "5" ei vasta, aga "4-" kirjutaks endale vaba käe ja puhta südametunnistusega ;)
Sel nädalal on valikus Kalju Kanguri luule, salm on leitud, aga peas ei ole. Õnneks veel aega!
Et kassid pildile jäid, sel ka oma tähendus. Paber taaskasutuses: vanade kaartide tühjad siseküljed... tore mõnikord ka luuletuse tagaküljele pilk peale visata...
...
Päevapildid on igavad, aga las nad siis olla, panen need ka siia.
Täna käisin metsas, et otsin selle suure sipelgapesa üles. Vähemasti paar aastat pole "Tere" ütlemas käinud.
Alles oli, küll mitte eriti atraktiivne. Kuidagi elutu nägi välja. Elurikkusest sain siiski osa, õhtul tükk aega nägin vaeva, et puuk kätte saada, aga tundub, et läks katki ja mingi osa pesitseb endiselt seal kuskil selja-külje piirkonnas.
Eelmistel päevadel pildistasin seeni. Kuna ma õigesse seenemetsa pole sattunud, on mul niisama ilusad seened, mis tõenäoliselt toidulauale ei kõlba.
Aga ega ma ei kurvasta. Ma olen alati nõus metsast tühja korviga koju tulema...
...
