Nimi, mis kõnetab

 ...

Alustaks muusikast.

XXVIII üldlaulupidu... ilmselgelt kõik teavad, et avalauluks oli "Koit", muusika Mihkel Lüdig, sõnad Friedrich Kuhlbars. Esimest korda kõlas laul VIII üldlaulupeol 1923. aastal. Tookord oli laul teise kontserdipäeva viimaseks palaks. Alates 1969. aasta laulupeost on "Koit" laulupeo esimeseks lauluks.

Teist laulu "Koit" teavad samuti kõik, selle saamislugu jääb 1988. aastasse. Nii et kahe "Koidu" vanusevahe on 65 aastat. Laulupidudele on nad jõudnud mõlemad, isegi nii, et üks on algus- ja teine lõpulauluks. Raske otsustada, kumba rolli olulisemaks pidada. Aga Tõnis Mäe "Koidu" sünni ja võidukäigu juures on meie põlvkonnale antud võimalus olla.

...

Tegelikult mitte lauludest ei tahtnud ma rääkida. Lihtsalt laul "Koit" tuli guugeldades kõigepealt kätte. Mõlemad tegelikult.

Edasi juba ajaleht "Koit", mis ilmus 1951 - 2019. See pole ainuke ajakirjanduslik "Koit", küll aga vist kõige pikaajalisem. Kui nüüd tõde tunnistada, siis kaks esimest aastat (1951 - 1953) kandis ajaleht nime "Bolševistlik Lipp", "Koitu" oli 65 aastat.

1969. aasta laulupidu on kajastatud... nii nagu ikka tol ajal kõik üritused, punaste lippude lehvides. Aga õnneks mitte ainult! Ka see, et...

Ei saa jätta märkimata, sellest laulupeost olen ma isegi osa saanud...

See oli nüüd sissejuhatus. Tegelikult mõtlesin veel Koiduvalguse peale, aga läheks liiga pikale.

Numbritest ma siiski mööda vaadata ei suuda!

2025. aasta seisuga on eesnimi Koit 517 mehel, vanim 85+ ja noorim 0 - 4. Populaarsuselt 282. mehenimi. Keskmine vanus keskelt läbi 50ndate keskel

.

No see Koit, kellest mina rääkida tahan, on keskmisest noorem. Ütleme, et tema nimi on KP. Peale tema tean veel kahte Koitu, KT ja KR. Eks nemad räägivad ja laulavad enda eest ise.

Mitte et KP ei laulaks. Või ei räägiks. Nende ansambel SigaRillo laulis esimest korda just 10 aastat tagasi, meie kandi esimesel külapäeval. 

Seekord Koit mitte ainult ei laulnud, tal oli au heisata meie küla verivärske külalipp. Lipp ja logo.

Ja Küllike taustal kandis ette olulisele sündmusele kirjutatud ja pühendatud lugulaulu.

Näe, tõuseb Koit! 

Kas kirre,  kagu,  edel 

on tõusmissuund - 

ei ole tähtsust sel.

Me Koidul abivahendiks

on redel. 

Mees kindlalt püsib 

püsti astmetel. 

Selg sirge ja siht selge, 

pürib tippu. 

Seal ülal,  terve küla 

silme ees 

ei värise ta käed 

ka kinnitades lippu.  

Koit selleks tööks 

on kõige õigem mees. 

Ta kandnud hoolt,  

et küla süda laulaks 

ja kestaksid 

me kohtumiste lood. 

Koit, tule alla, 

kas sa jääd veel kauaks? 

On kohe-kohe 

otsa saamas ood! 

...

Võiks veel lisada, et vahetult enne külapäeva ilmus värske ajaleht... seekord pigem juba ajakiri.

Mis külapäeval toimus, seda jäävad osavõtjad mäletama. Küllikese andmetel (ja kes siis paremini teaks!) oli külalisraamatus kirjas 132 nime.

Aga seekord oli just Koit märgilise tähtsusega osaleja! Loodetavasti suutsin põhjendada ;)

...

Ajahambad on teravad

 ...

Aeg hammustab.

Ikka kullerdan siin vanul ajul, viiekümnendates.

Mulle lapsepõlveaeg, mõnele marrasaeg.

Mõnele alles olemata aeg.

Paljudele lihtsalt rasked ja ebakindlad ajad.

Estniska Dagbladet, 26. mai 1959.

Täna lugesin just seda, täpselt 60 aastat tagasi ilmunud lehenumbrit.

Või siis tõlgituna "Eesti Päevaleht", Stockholmis ilmuv eestikeelne ajaleht. Hakkas ilmuma 1959. aasta märtsis... nüüd on aga ilmumine vist lõppenud. Või siis täpsemalt, ajaleht ilmub, aga digitaalselt kaks korda kuus.

Mida ma lugesin sellest täna 60 aastat tagasi ilmunud lehest?

Mitu artiklit on pühendatud Nikita Hrushtshevi visiitidele Euroopas.
Albaanias ja Jugoslaavias.
Ja kohe-kohe saabumas Stockholmi.

Pererahvas muretseb juba mõnda aega, kuidas vastu võtta külalist? Nimelt kardetud ja vägivaldse naabri diktaatorit Hrushtshevi. On selge, et siin Rootsis keegi ei armasta teda. ... 
Üksikud armid on tekitatud ka Rootsile, kui meelde tuletada 1952. aastal alla tulistatud Rootsi lennukeid.

Aga ometi on temaga seotud ka teatud lootused.
Nimelt loodavad inimesed, et arutusele tuleb baltlaste omaksete küsimus.
Vennad Aksel ja Johannes soovivad oma 75aastast Siberist Eestisse tagasipöördunud isa Rootsi tuua.

Mingil hetkel see isegi õnnestus, sest geni näitas isa surmakohta ja -aega, 1967 ja Sweden.
...

Soome-ugri keelesaar Lätis.
Kreevinid.
Veel 19. sajandi algul oli Leedu piiri lähedal talupoegi, kes kõnelesid soomeugri keelt. 

Kovalus maksab jembit eb ku kulda un übti.

Selgelt arusaadav ju?
Et tarkus (kavalus) maksab rohkem kui kuld või hõbe.

Kreevinid (kreevingid) ... kes nad siis on?

Aastal 1636 kirjutas Paul Einhorn, et Leedu piiriääres, Bauska maakonnas elutseb mitte-Läti rahvus, kes omavahel räägivad eesti keelt. Lisaks mainib ta, et ümbruskonna lätlased ja sakslased peavad kreevingeid ebausu ja nõidusega tegelevaks rahvaks ja hoiduvad nendega palju kokku puutumast.

Ehk on tegu Eesti aladelt toodud sõjavangidega?

Või hoopis Saaremaalt ostetud päriorjadega.

Või hoopis nii, et algul sõjavangid toodud Bauska lossi ehitustöödele, ja hiljem saarlased sinna juurde.
Aga ehk on õige hoopis Wiedemanni seisukoht, et kreevingid on pärit vadjalaste aladelt Novgorodi ja Jamburgi ümbrusest.

Päris mitu versiooni.

Küllap on tänaseks keeleteadlased oma oletuste ja keeleuuringutega kaugemale jõudnud.

...

26.05.2019

Veel üks ajatu lugu.

Rahvuslipu juubel.

1959. aastal tähistasid väliseestlased sinimustvalge lipu 75. sünnipäeva.

Meenutuseks.

4. juunil 1884 pühitseti Otepää kiriklas sini-must-valge lipp Eesti rahvusliku meelsuse ja teiste rahvastega üheõiguslust taotlemise sümboliks.

1934. aasta 3. juunil toimus Eesti rahvuslipu 50. aastapäeva mälestustahvlite avamine ja pühitsemine.
1950. aastal bareljeefid hävitati.
1989. aastal taastati ja taasavati.

Nüüd ju jälle põhjust tähistada: sini-must-valge 135.
4. juuni 2019.

Aga 60 aastat tagasi, ma ei usu, et Eestis  oli võimalik päeva tähtsust pidulikult märkida.
Keegi kuskil salaja... võimalik.

Küll aga Stockholmis, seal kavandatakse kontsertaktust, kus tuleb esiettekandele muusikalist uudisloomingut, mis kirjutatud selleks tähtpäevaks.
Juhan Aavik
Eduard Tubin
Harri Olt

Sõnavõtuga esinevad Heinrich Laretei ja Artur Taska.

1959. aasta 8. juuni leht annab juba ülevaate Eesti lipu juubelilt.
Haarav lipujuubel.
Aktus oli tagasihoidlik, kuid väärikas.
Kõne pidas lipuvärvide ajalooliste materjalide entusiastlik koguja A.Taska, kes andis uusi detaile meie värvide ajaloost.

Lipu mõte oli juba kolm aastat varem kui värvide õnnistamine Otepääl. 
Valminud lipp viidi Otepääle kollases kalessis, kaheksa hobust ees. Kolm versta enne kiriklat heiskasid rahvuslased-üliõpilased oma sõidukil lipu ja selle lehvides sõideti otse kiriklasse.

Edmar Kuus deklameeris suure haaravusega: Raimond Kolk "Ängistusaegne", J.Oro "Meie võitluslipp", Visnapuu "Tuulte pöörises".

1928. aastal heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. Kolmest mehest, kes seda tegid, võttis üks osa ka 1959. aasta pidulikust üritusest Stockholmis.

...

*Kasutatud mõned sõnad Saareste mõistelisest sõnaraamatust.
I vihik.
Mõisterühm AEG.

26.05.2019
...

Veebruaris on tähtpäevi

...

Täna on vabariigi 99. aastapäev.

Palju õnne!

Ilm oli piirist piirini... oli tormi ja oli tuulevaikust, oli tihedat lumesadu, oli kevadist päikesepaistet.

Imeline oli!

Teler tõi peo koju kätte. 

Lipu heiskamine, paraad, kontsert, kätlemistseremoonia.

Presidendi kõne.

Head vabariigi aastapäeva!

...

Aga veebruar on tähtpäevi täis.

Otseselt või kaudselt on neid juba tähistatud, midagi veel ees ootamas.

Tähtsate inimeste tähtsaid päevi.

Tähtsate ja vähem-tähtsate ;)

Mina ja minu lilled.

Mõned püüdsin pildile ka.

Sünnipäeval pidulik lõuna.

Sattusime Pärnusse, asi see paar tunnikest sinna ja tagasi.

Aga need tähtsad tähistamisväärsed päevad.

3 nimepäeva.

5 sünnipäeva.

Mõned neist said niisama märgatud, mõnel tähtsamal pidutsetud.

Ja et veebruarikuu selline napivõitu ka, siis kukkuski nii välja, et pidu peo otsa.

...