Pildid ja raamatud

 ...

"Jajah, lapsepõlve muretud mängud! Lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah."

Ilmselgelt kõik teavad, kust on pärit need kaks lauset:

Ma ei hakka siin rohkem infot jagama :)

Pilte jagan küll, olen oma selle blogi eksisteerimise 18 aasta jooksul jaganud sadu pilte, sealhulgas mõned neist ajas 100 ja rohkem aastat tagasi. Jagan juba lugupidamisest endisaegsete fotograafide, nii asjaarmastajate kui professionaalide töö tunnustamiseks. Rääkimata neist paljudest, kes tänaseks vaid fotodel alles, isegi kui nime juures ei ole, on märk olemisest ja elamisest. Nii mõnedki fotodel olnud inimestest on endisaegsete tuttavate poolt äratundmist leidnud.

Mulle endale meeldib Balti jaama turuhoones käia, sealses antiigipoes on hulganisti vanu fotosid, tundmatud inimesed, võõrad kohad ja ajaliselt üsna raske määrata. Aga ma ikka leian 15-20 minutit, et seal neid lapata ja vaadata. 

Ostnud ma küll ühtegi pole, aga mõned pildid on päris kõnekad... samamoodi meeldib mul raamatupoes raamatuid sirvida. Harva, kui ostan. 

Raamatukoguski meeldib rohkem raamatute lähedus kui soov laenutada. Ma ei ole väga kiire lugeja, 10 päeva tagasi laenutatud raamatuga olen jõudnud 237. leheküljeni. "Poiss kadakaselt saarelt", autori nimi jäi mällu selle aasta märtsis, kui Postimehes nekroloogi lugesin. 

Nii mõnedki paigad ja numbrid jooksevad kokku, seepärast ka tema raamat Krõõdas* oli kohene märkamine ja valik. 

Loen ja mõtlen, kui palju on elu ikka sellest mõjutatud, kus sa sünnid ja millal sa sünnid, aga kui palju on siiski võimalik endal ära teha. Kui raamatu autorist rääkida...

...

Kaamose blogis W tegi üleskutse: "Noored ja ilusad", mõtlesin kohe, et ega mul vist eriti enam midagi näidata pole, kõik läbi aastate letile laotatud. Aga ega küll küllale liiga ei tee, ja kui ma juba ise ei mäleta, kas olen kuskile blogisse riputatud, siis teised ammugi mitte.

Igatahes... veel otsin :) Pildile püütud noori ja ilusaid...

...

Seda pilti pole loodetavasti kasutanud. Ühes juhuslikus Saaremaa maapoes (vist Kiratsi külas) oli seinal foto, kus leidsin tuttava näo. Usun, et foto on tehtud kuskil 1930ndate lõpus/40ndate alguses... kui tädimehe sünniaastat arvestada.

Päris suur seltskond noori saarlasi.

Minu pilt vanast fotost kaupluse seinal on pärit aastast 2015

See lugu sai nüüd kirja kui sissejuhatus... vanad foto saavad omaette postituse.  Loodan ma.

* raamatukogubuss

...

Viimaste päevade veidrused

 ...

Mul oli vastupandamatu magusa vajadus, leidsin pooliku meepurgi. Otsida polnud muidugi vaja, teadagi kus... köögilaual. Kas teised inimesed ka mett kahvliga söövad? Mina söön. Tegelikult isegi noa ja kahvliga... aga mitte korraga. 

Mõnikord noaga ja mõnikord kahvliga. 

...

Paar õhtut tagasi, tubane päev oli, vaatasin, et samme on piinlikult vähe. Õnneks oli ajaleht postkastist toomata, nii et 500 sammu tagataskus! 1000 + 500... pole palju, aga ikka parem kui mitte midagi. Laubalamp paika ja kõndima! Ring tehtud, vaatasin tulemust. 

Mitte midagi! 

Siis vaatasin kella. 00:00. 

...

Tegin päevaküsimuse väikesele ringile, lähedastele Messingeris. Kes on see tuntud eestlane, kellel on 5 õde ja 4 poega. Ainult üks õige vastus tuli enne teist vihjet. 

Ma siin teist vihjet ei anna.

...

Aga kui juba küsimiseks läks, siis küsiti minult ka. Leia pildilt lähedane.

Küsijatel läks endal ka raskeks ;)

...

Ükspäev korrastasin kööki, ja aknalaual oli tühi klaas. Vist olen seal sees millalgi küünalt põletanud, selline turvaline võimalus. Aga see oli ammu. Nüüd oli seal midagi kummalist. Pidin juba ära viskama, aga lähemal vaatamisel selgus tõde. Seal sees oli... kalasoomus. 

Millalgi olen selle sinna pannud, aga ei mäleta, et oleks pannud. Seda, mida soomusega tegema peab, seda ma küll mäletan! Uuel aastal tuleb kalasoomus rahakotti panna, soovitavalt aastavahetuse öösel, siis hakkab raha tulema. Ma püüan seda nüüd meeles pidada. Ainult loetud päevad.

...

No ja siis täna oli mul nimepäev. Loomulikult me tähistasime.

...

Palju õnne!

 ...

Saatsin tervitused teele. Kuna foto on juures, ei saa jätta jagamata :)

...

Esimese mai õieke

 ...

#nimejutud

Minu ema sündis 1. mail... mis võiks paremini sobida kui nimi Õie :) 

1930

Vennad, kes hiljem sündisid, said endale pikemad nimed, ja vähe sellest. Kõik kolm venda said endale lausa kaks eesnime. 

Kui keegi oli vanaisalt küsinud, et kuidagi ebaõiglane, tütar ainult ühe nimega, olevat vanaisa vastanud: "Läheb mehele, saab ühe nime juurde."

Aegade tagune lugu, mis kuskil mälusopis pesitses.

Täna on 1. mai, ema 95. sünniaastapäev.

Aga kui juba nimejutuks läks...

Üks kunagi kuuldud kevadega seotud lugu tuleb veel meelde: tuttav poiss, kes jüripäeval sündis, sai nimeks Jaan. Justnagu väheke halvustav suhtumine olulisse tähtpäeva rahvakalendris!

Või siis mitme eesnimega lähedased.

Deodoora Elisabet... 

124 aastat tagasi sündinud rannaküla tüdrukule just selline nimi pandi. 

Karjuv ebaõiglus... samal ajal kui Reinu vanaema käis oma nimega ringi kui kuninganna, oli minu vanaema lihtsalt Tiiu, talutütrekene. Et veidigi olukorda tasakaalu viia, kutsusin mina lapsepõlvesõbra vanaema lihtsalt tädi Tooraks. 

Ma muidugi ei tea, kuidas teda siis kutsuti, kui ta noor abielunaine oli.

1929

Täna on Toora-tädi sünniaastapäev ka. 

124

...