Elust ja surmast

...

Sattusin vaatama kolmandat osa norrakate sarjast "Surm - lugusid elust".

Hetkel saab seda veel siit vaadata. 

Veel. 

3 päeva.

Järgmine osa peaks tulema 27. juunil.

Kahte esimest osa enam järelvaadata ei saa, sellest on täiega kahju... aga seda kolmandat vaatasin korda kolm... kompensatsiooniks.

Mina ka mõtlen surmast.

Millestki ebamäärasest, aga vältimatust.

Neist, kes surmast mõtlevad, nendest ongi see film.

"Minu suhe surmaga jääb samaks... olen kõigest südamest selle vastu."

"Surm võib olla lind. Raisakull ei püüa elusaid linde."

"Memento mori... pea meeles, et sured."

"Kolbal on nägu, mida vaadates meenub, mis meid ees ootab."

See ei olnud sünge film.

See oli film elust.

Ja surmast.

Surm kunstis, muusikas, kirjanduses.

Surm meie kõrval.

"Olen ammu su kõrval käinud."... "Olen seda märganud."

Ma usun, et vaatan veel vähemasti ühe korra üle.

Filmi.

Enne kui järgmine osa tuleb.

Aga muidu... suremine on osa elamisest.

Sellega tuleb leppida... ole sa siis putukas-mutukas või inimene - looduse kroon.

...

Mänguasjad mulle meeldivad

...

Kui oli vaja põhjendada, et miks just Iisakusse, siis mänguasjade näitus on päris kindlasti üks mitmest heast põhjusest.

Tegelikult kuluks mulle üks nukutegemise koolitus ära, sest tõesõna, küll tahaks osata.

Et kuidas ikka kvaliteetset nägu teha.

Ja eks kõik see muu ka, mis asjasse puutub.

Et oleks nii nagu olema peab.

Palju koos oli igavesti tore, aga ühekaupa vaadatuna tõeliselt lahedad.

 ...