laupäev, 25. oktoober 2014

Viimane kutsetunnistus

...
 
...
Ma arvan, et selles elus on mu kutseõpped lõppenud. Kui inimene käib juba 70ndaid, siis pole mõtet enam ennast koolitada.

Viimane koolitus algas õnneks ajal, kui ma veel 60 ei olnud (väike vabandus), vabanduseks ehk seegi, et oma 3 aastat pean veel usinasti töömesilase rollis olema. 

Milline karjuv ebaõiglus, mu ema oli selleks ajaks ligi 6 aastat pensionipõlve pidanud. 
Kui mu ema minuvanune oli.
Selleks ajaks oli ta veidi aega lapsehoidmisega lisaraha teeninud.
Võõraste lastega.

Oma lapselapsi hoidis muidugi ka.

Kui ema sai 60, oli tal 4 lapselast, kõige vanem oli siis 14 ja kõige noorem aastane.
Minul oli selleks ajaks pisemaid ja suuremaid pabulaid 6, kõige vanem saamas 14 ja kõige noorem oli siis alles sündimata (aga täitsa olemas).

Kui mu ema oli 60, käisime koos Rootsis. Mõlemad esimest korda.
Vaatasin just, et mu reisikiri on pooleli jäänud.
Natuke siit ja natuke sealt, mingi ülevaade tuleb kokku.

Kui mu ema oli 60, käis ta mu vanema pojaga Balti ketil. Oli see nüüd Kaarli kiriku juures või Jaani kiriku  juures, seda mina ei mäleta, aga nad olid olemas. 
Ketis. 
Meie tegime keti suvalises kohas Türil, sest määratud kohta buss ei pääsenud, kõik teed olid masinatest ummistunud.

Kui mu ema pensionile jäi, imestas Pilvi, et miks teil noored naised ometi koju jäetakse, nemad Rootsis töötasid siis vist 63-ni.
Mulle meeldiks küll pinsil olla... ja siis ikka tööl ka käia. 
Kellel siis raha vastu midagi olla saab!

Aga ema... see oli hea, et ta varem sai jääda.
Ema oli 63, kui suri. 
Ülehomme on ema surma-aastapäev.
Mõtlesin just paar päeva tagasi, kas ma oleksin saanud kuidagi panustada sellesse, et ta kauem oleks vastu pidanud...

Kui nüüd kutsetunnistuse juurde tagasi tulla, siis minu esimene kutsetunnistus oli ajal, mil ülikool jäi pooleli, laps oli suhteliselt väike ja mina kodusistumisest väsinud. 
Käisin 4. tehnikakooli õhtuses osakonnas ja sain diplomi. Kiitusega.

Edasi tuli igasuguseid atestaate ja tunnistusi, nende hulgas nii  eriharidust kui ka kõrgharidust tõendavad dokumendid.

Nüüd siis lihtsalt üks paber. 
Lisaeriala.
Selle nädala esmaspäeval.
Arvan, et see jääb mu viimaseks kutsetunnistuseks.

Pildil esimesed haridust tõendavad dokumendid.
...

1 kommentaar:

Emmeliina ütles ...

kaks samakaanelist tunnistust minulgi, aga atestaati netu :(

63 aastat oli ja on ikka väga vähe. Paneb mõtlema ja aega hindama.
Ka mina võrdlen ennast tihti ema ja vanaemaga. Ajad on ikka kiirelt muutunud.