Oma aknaid olen ma ikka päris palju pildistanud. Eriti just seda üht.
Lähen hommikul kööki ja vaatan... vau! Mis kaunis!
Ja hoolimata, kui kiire mul on, teen ikka mõned klõpsud ära.
Seda - vau, mis kaunis - pole muidugi iga päev.
Iga nädalgi mitte.
Mõnikord arvan juba, et lõpmatuseni üks aken mind ikka üllatada ei suuda.
Aga siis ta jälle särab.
Või on kuskil üks nurgake, mis nagu spetsiaalselt minu jaoks kujundatud.
Tilgake klaasil, mis erilise kuju või värvivarjundi võtnud.
Nagu see sini-must-valge vabariigi aastapäeval.
Sõbrapäevaks südamega.
Aga esmaspäeva hommikul pani päikesetõus iga veepiisa ja jääkristalli helendama.
Minu imeline aken :)
...
