...
Lõpp mustikatega... elagu pohlad!
Loomulikult hakkas just siis, kui metsa läksin, vihma sadama.
Või kui täpsem olla: loomulikul läksin ma metsa just siis, kui sadama hakkas. Kui riidesse panin ja ratta välja lükkasin, siis veel ei sadanud. Terve hommikupooliku oli ilm suhteliselt normaalne, aga ma ei saanud kuhugi minna, sest mu telefoni aku oli tühi. Teada tõde, kui metsa lähed, peab olema laetud telefon!
Tegelikult ma isegi natuke rõõmustasin, et vihma sajab. Ehk pääsen seekord põdrakärbestest!
No ei olnud päris putukavaba, aga talutav õnneks oli.
Ja pohlad avaldasid muljet.
Seeni sain ka, peaaegu oleks tulnud loo pealkirjaks Päevapraad.
Värske kartul pannil või ja kukeseentega.
Aga kuna pilti polnud aega teha (nälg näpistas), siis olgu päeva märgusõnaks pohlad.
Ühe uue vanasõna kuulsin täna ka.
Kes leiva peal ei leba, sest leivameest ei saa.
Mis teisisõnu tähendab, et peale sööki peab leiba luusse laskma, muidu töö ei edene.
Mul jäi lebamata, aga pohlad puhastasin ära.
...
