Igaks juhuks

 ...

Ma ei olnud kindel, kas ärkan ja viitsin hommikul vara* hakata bussiga kohalikku pealinna minema, aga igaks juhuks panin kella helisema... millest oli ilmselgelt kasu, sest vahepeal, öise vetsus käimise järel, lugesin tund või paar raamatut, enne kui uuesti sügavalt magama jäin. Kui kell helises, siis mina, koolis kommunistlikku haridust** saanud laps ja endine pioneer, kargasin kohe voodist välja ja võtsin valveseisangu. No ma loen seda Ivanovi "Sööklaplokki" ja värskelt meeles, öösel alles oli käes. 

Bussis purjetasin uhkes üksinduses peaaegu Paideni välja. Mõtle, kui kurb oleks bussijuht olnud, kui mind ka poleks olnud! Aga sellest hoolimata hoidsin madalat profiili, igaks juhuks. Olen näinud, et mõnikord on ta päris kuri. Kui ma näiteks oma teeotsas maha tahan minna. Aga ühel hetkel kaotasin enesekontrolli ja küsisin, kas veel varem hommikul, kui ta kella 6 paiku vastassuunas sõitis, ka buss tühi oli. 

Ülejäänud tee me jutustasime igasugustel teemadel. Seda ma ei ütle, millistel. Igaks juhuks! Äkki ta loeb mu blogi?!

Vihmakeebi võtsin igaks juhuks kaasa, sest mine sa seda isahane tea***, äkki hakkab sadama, kuigi Norra ilmateade lubas kuiva ilma. Tegelikult ma keepi ei vajanud rohkem kui korraks pargipingil istumise alla panemiseks, sest mingil hetkel, kui üritusel**** olin, oli ikka sahmaka vihma teinud, hoolimata minu suurest austusest norrakate vastu. 

Sellest, mis suure vee ja kõva pauguga kohe, kui koju jõudsin, toimuma hakkas, parem ei räägi. Ütlen ainult, et kaasa vaatas tükk aega olümpiamänge tühjalt ekraanilt. Mingi kiri seal küll oli, aga ma ei läinud nii ligi, et oleks näinud lugeda.

Kohalikus pealinnas sain nende kuue kohal oldud tunniga mitu olulist asja tehtud, aga päris mitu jäi veel tegemata. Mul täpsed nimekirjad alles koostamisel. 

Igaks juhuks läksin hommikul peale kohviku külastamist kõigepealt hambaarsti ukse taha. Et tean küll, et järjekord sügavas sügises, aga ehk millalgi üks vaba aeg pakkuda on. Sain pool tundi oodata ja oligi paarkümmend minutit vaba aega ja minu mure murtud!

Aga need tegemata asjad... küllap nende aeg ka tuleb. Ma igaks juhuks panin juba aja märkmikku kirja... või no mis märkmikku, ma tegin pildi. 

Ilmselgelt olen ma ka sinna oodatud. 

Ja küllap siis muudekski tegemisteks aega jääb.

Nii palju siis tänasest päevast. Igaks juhuks rohkem ei jutusta, muidu mõni arvab, et ma vähe selline imelik olen ;)

...

*Vanasti läks 8 paiku, nüüd pool tundi varem.

**Ma tegin kuskil koolis veel 1990. aastal partei ajaloo eksamit, 

***Nii ütles (või kahtles) vanaema mõnikord... et mine sa seda isahane tea!

****Wittensteini Tegevusmuuseumis oli Järvamaa muuseumi 119. sünnipäeva tähistamine. Pluss kaks uut näitust. 

...