pühapäev, 27. september 2009

Laevaõnnetused Läänemerel

......

Sündmused saavad ajalooks. Juba kasvab peale uus põlvkond, kellel isiklik side “Estonia” hukuga hakkab olematuks muutuma.

15 aastat tagasi oli küll nii, et Eestimaal polnud inimest, keda see õnnetus poleks puudutanud. Veidi lähemalt või veidi kaugemalt.


Aga kaunikõlalise nimega laevu on tabanud traagiline saatus kaugemaski ajaloos.

Mäletan, lapsepõlves rääkis vanaema ühest sõjaaegsest laevaõnnetusest, kus tuttvad hukkusid. Laev oli “Eestirand”.

“Eestiranna” kalmistu asub Prangli saarel.


Meri on haud, kuhu risti püsti panna ei saa.

“Estonial” hukkunute mälestamiseks on omad paigad.

Neile, kes läksid, et mitte enam tagasi tulla.

Karm saatus.


Paratamatu

Bernard Kangro

Su saatus ootab sind kõikjal,

ükskõik, kuhu lähed.

Su üle alati igivalvsad

pilguvad tähed.

Kord kitsal liivateel seistes

all ao-eelse taeva

näed merises kauguses sõitvat

tuttavat laeva.

Kes maitsnud on võitu ja kaotust,

ei armasta viiki. –

Kas sinuta loovib see puri

Surnuteriiki?

...

Kommentaare ei ole: