Prügikollid

...

Saime naabrinaisega ühisel teelõigul kokku. Mina olin kõnniringile minemas, temal oli mure. Kuna mu kõnniringid poolest tunnist oluliselt pikemad ei ole, polnud probleem selle järel murega tegeleda. Seda enam,  et tema mure on võrdväärne minu murega samal teemal (ainult ma ei olnud veel märganud) pluss jagatud mure on pool muret. Mis loogiliselt võttes võiks mure vähendada 25% peale 😉 

See oli nüüd sissejuhatus.

Tegelikult oli nii, et keegi tainapea oli meie kohalikku Papp ja Paber konteinerisse (kusjuures, just hiljuti tühjendatud konteinerisse) terve kastitäie riknenud, võimalik isegi, et ajaloolise väärtusega hoidiseid sisse poetanud. Ikka nii, et mingi moosilaadse tootega klaastaara on põhja kukkudes purunenud, mis sest, et koos kena sinise kastiga sisse visatud.

Kuidagi ebamugav sinna peale oma papist pakendeid või paberkandjal ajalehti peale visata. 

Mõtlesime siis koos, et likvideeriks ära! Käisin ekstra kodus kohaseid kaltse selga otsimas. 

Pool tunnikest tööd ja asi sai tehtud. 

 

Lisaks prügikasti sukeldumise kogemus!

Nali-nali... me ei sukeldunud! 

Keerasime konteineri külili ja õngitsesime niisama. Või kuidas võtta, naabrinaine tegi plastpudeliga lõpuks veidi survepesu, ta ikka korraks sukeldus ka. 

Tehtud see sai!

Nali naljaks, tegelikult ikka päris nõme lugu. Ilmselgelt keegi lähinaabritest oma paska sinna ei poeta, keegi kuskilt teadis, et omaette maantee ääres, hea möödasõidul saastast vabaneda. Samas, tõenäoselt keegi päris võõras spetsiaalselt oma marsruuti prügikasti järgi paika ei pane. Ikka mõni, kes kandiga tuttav on. 

Lõpuks tegin Fb-sse postituse ka. Et kuhu postkasti võib vabanduse jätta ja millise põõsa all tema nüüdseks sorteeritud. tühjendatud ja kottidesse paigutatud jäätmed teda ootavad. 

Mitte et ma eriti lootusrikas oleks!

Paar päeva ootame, siis tuleb plaan B.

...