esmaspäev, 23. jaanuar 2023

23.01.23

 ...

Ilusad numbrid ju. 2023. aasta 23. päev.

Korjaks siia nüüd 23 ilusat mõtet. Eeee... 23 on vist liiga palju. 

Mida aasta edasi, seda aeglasemaks ma muutun. Mõtlemine sealhulgas. 

Aga proovida ju võiks.

1. See oli paar päeva tagasi. 21.01. Oli kummaline päev. Palju päikest ja palju udu. 

Eriti huvitavaks läks, kui päike hakkas metsa taha vajuma.



2. Üle pika aja suutsin sundida end, fotokas kaasas, väikesele kõnniringile minema. 

Nautisin!

21.01.23


3. Pühapäeval vaatasin Anu saadet. Vau, millise hulga raamatuid üks lugemishuviline inimene on suutnud aasta jooksul läbi lugeda! Mul on hea meel, et mina oma loetud raamatutest pole nimekirja teinud, vähemasti ei saa arvutada, mitu korda vähem mina lugesin.

4. Naabrimehel oli sünnipäev. Ta nüüd ka peaaegu pensioniealine. Peaaegu selles mõttes, et need, kel sünniaasta 1957, said pensionile 64. aastaselt. Tema, paar aastat hiljem sündinud, peab pool aastat veel tööl käima. Eriti tore muidugi, et temast 5 nädalat varem sünnipäeva tähistanud A sai vaid 3 kuud kohustuslikku lisaaega. Võib võtta kui kompensatsiooni selle eest, et sünniaastaid võrreldes A nagu aasta võrra vanem oleks. Selle üle on läbi aegade ikka nalja visatud... et kes on noor ja kes on vana ;)

Kes pärast naerab, naerab paremini!

5. Kui juba sünniaastatest rääkida, siis selle aasta lõpus saab tähistada ämma sajandat sünniaastapäeva. Sündinud 1923.

6. Vaatasin saadet "Kõige parem kaaslane" ja mõtlesin, kui tegus või saamatu mina selles vanuses olin. Üks moment tuli meelde, võisin olla vast nii 18-19. Väikese seltskonnaga olime restoranis söömas, usun, et "Szolnokis". Arvata võib, et praad oli suht kallis, ja kahtlustan, et mulle tehti välja. Ma ei mäleta, kuidas teised sõid, aga minule sai selgeks, et ma ei oska noa ja kahvliga korralikult süüa. Nii kaua, kui igaüks omaette nosis, sain kuidagi hakkama. Aga kui jäin viimasena oma pooliku praega, teiste näod ootavalt mulle suunatud, panin noa ja kahvli käest ning ütlesin, et aitäh, kõht täis. Siiamaani mäletan, et paremad palad jäid taldrikule. 

Kahetsusega mäletan.

Seda ka mäletan, et teised ei suutnud mind mõista. 

Praegu mõtlen, kuidas ma nii saamatu sain olla.

7. Olin kaotanud kontakti kahe olulise inimesega, eile võtsin kätte ja kirjutasin. Oli ka põhjust. Head uut aastat!... Kass või Jänes, misiganes aasta ta siis eile algas. 

Jänes on kuidagi suupärasem, aga Kass kuidagi krapsakam. Ja kass kukub alati käppadele. Üks mu lastest on Kassi aastal sündinud. Numbri järgi mitte, aga ta lihtsalt jõudis jaanuaris enne ära sündida, kui Kassi aasta lõppes.

Täna sain oma kirjale vastuse. Üks kahest on nõus minuga ikka veel suhtlema! Ilmselgelt märkimist väärt!

8. Temaga seoses tuleb mulle ka aastakümneid vana lugu meelde. Poiss käis koolis, ükspäev tuleb märkusega koju. "Teie pojal on raskusi vene keele hääldamisega". Isa, kõrgkooli õppejõud, kirjutas kohe päevikusse omapoolse märkuse. "Minul samuti". 

Ja allkiri. 

9. Kui nüüd nimedest rääkida.

Ma vist muudan oma kirjutaja-nime. 

Tegelinsky. 

-linski on liiga venepärane lõpuliide. 

Aga juhusõna tädilinski ja raamat "Tädi hakkab tuuleloheks" tunduvad  humoorikad. 

10. Nimi nimeks. Kes ei tahaks näidata teistele oma imelist tulikuuma bikiinikeha? Siin näiteks neiu K näitab enda oma. Aga ma vaatasin hoopis etv2-s üht dokumentaalfilmi kunstnikust ja feministist Mare Trallast. Ausõna, palju huvitavam oli, mis sest, et tema keha oli teistmoodi kõnekas, pigem jahe kui tulikuum.

11. Kui nüüd näitamisest rääkida. 

Mul on pisipildid väljas Jäneda raamatukogus. 

See pole mu eesmärk, aga juhtus nii, ja tore on, et juhtus. Näitus "Vähem on rohkem". Jäneda loss on imepärane koht ja raamatukogu sealsamas väga mõnus ja hubane paik.

Minu pildid on tavapäraselt minupärased. Aga-aga... kui ma muidu heameelega jagan oma pilte, kellel aga soovi on, mõnikord isegi neile, kes ei soovi, siis ükskord juhtus nii, et minult telliti! Pilt. Kingituseks. Kogemus oli huvitav. Pidin mitu tükki valmis tegema, enne kui tulemusega ise rahul olin. Kujunduse ja raamiga. Pildid ikka tavapärased.




...

23 oli tõesti liiga palju. Edaspidi piirdun kümnega. Hea mõte ju, korjata kokku mõtteid. Ei pea olema ilmtingimata ilusad.

Elul on ka pahupool.

#10+/-mõtet

...

Aga see pole veel kõik!

Punkt 12 tuleb ka!

Kel 23.23 (täitsa juhuslikult) läksin ja tõin kuurist homsed ahjupuud tuppa.

Punkt päevale!

...


Kommentaare ei ole: