kolmapäev, 3. jaanuar 2018

Jõuluaja järelkaja

...
1. osa

Jõulukuu sai nii kähku otsa, et tekib küsimus, kas seal ikka olid olemas kõik ette nähtud 31 päeva. 

Kangesti lühike aeg, pigem veebruari nägu. 

Õnneks on mul fotokas, aitab meenutada. Vähe sellest, et mis toimus, fotoka abil saan vaadata ka, mis päeval ja mis kellaajal. 4 minutit küll nihkes, aga ajaloo vaatevinklist pole see suurt oluline. 
Kui siis ehk uue aasta tulemine oleks minu ajaarvamise järgi toimunud 4 minutit hiljem.

See blogijate advendikalender tekitas minus kohe huvi, aga igapäevase kirjutamiseni ei jõudnud mitmel erineval põhjusel. Tegelikult mul ongi loll komme, et kõik korraga... kui mul oleks reaalne šokolaadidega jõulukalender... peaaegi 100 protsenti kindel, et oleks kõik korraga nahka pannud. 

Šokolaadid.

Ehk küll mitte esimesel päeval, vast oleks jõuluni puutumatuna vastu pidanud. Aga kui juba maitse suus, siis poleks päris kindlasti pidama saanud. 

Ikka kõik korraga.

Nii sobib see blogijate kalender minumoodi, teemadega korraga ajas tagasi. 
Meenutades eelmist kuud ja eelmist aastat.

Vähemasti katsetan, 24 teemat, tõenäoliselt tuleb jagada. Pikad peatükid pole minulik.

Eesmärgid detsembris
Ei midagi ägedat. Igapäevane tund aega värskes õhus, kui vähegi võimalik, siis kõndimas.
Tegingi nii. Mõni päev jäi vahele, aga siis olid mõjuvad põhjused.

Kõndimas... 2. detsember 2017

Päkapikud
Kui mina laps olin, ei olnud mingeid päkapikke. Oleks võinud olla. Ma arvan, et me õega olime ikka päris head lapsed.

Kui meie lapsed olid lapsed, olid päkapikud juba olemas.

Jõulukaart Rootsist... aasta 1982

Poja ütles, et tal käivad siiamaani... no ma ei usu.
Mitte et ta hea laps ei oleks ;)

Jõulufilmid
Mida pole, seda pole. Jõulufilme. Vähemasti ei tule mulle meelde ühtegi kriminulli, kus Jõuluvanal kandev roll oleks. Ja teisi filme ma suurt ei vaata.

Vana kodu salapära... sobib filmistsenaariumiks küll. 
24.dets 2017

Kingisoovitused
Kinkimisega on nii, et nende varumist ei tohi jätta viimasele minutile. Mäletan, et vanaemal, kes viimastel aastatel enam ise poes ei käinud, oli alati kõigi jaoks midagi olemas.
Kingitus.
Neid, kellele kinkida, neid jagus. Vanaema hakkas juba jaanuaris varuma, mõnele kootud sokid, mõnele raamat, mõnele väike vidin, pakk kohvi või maitseaineid... midagi asjadest, mis välismaa sugulased oma külaskäikudel kaasa olid toonud.
Ükskord tegime suguvõsa ühiseks jõulupeoks loosipakid. Kokku oli lepitud väärtus: 50 kopikat.  Oli kõigile taskukohane ja ainult üks pakk, see ei olnud ka liiga palju nuputamist.

Kodused kingisoovid ja -soovitused tuleks lastega läbi rääkida, siis ehk oleks lihtsam. Praegu oli küll suht keeruline.


Jõulukaardid
Iga aasta ma mõtlen, et kirjutan ja saadan. Need päris ümbrikud ja margid, neid olen ostnud mitmel aastal. Ja siis kuhugi ära kaotanud... ja siis jälle leidnud. Aga ikka saatmata jäänud.
Seekord ka, ostsin.
Ära ei kaotanud, hoopis eelmiste aastate omad leidsin üles. Kurb oli märgata, kuidas elu kallimaks läheb, eelmise aasta välismaale saatmise mark oli 10 senti odavam ja üle-eelmise aasta mark maksis 20 senti vähem selle aasta margist.

No ja siis kui jõululaupäeval tuuril käisime, siis otsisin postkasti.
Ma ei saaks öelda, et see lihtne oli.
Esimene, mis Järve Selveri juures lõpuks pika otsimise järel leidsin, oli täitsa kasutamiskõlbmatu.

24. dets 2017

Viis tundi hiljem jõudsime Paidesse. Teel vaatasin ka ikka siia ja sinna, aga looda sa. Ei ühtegi postkasti.
Õnneks Paides oli, postkontori ees.
Nii et sel aastal postkaardid liikusid, ise saime neli ja ära saatsime kümmekond.

Detsembrikuu eelarve
See teema mulle meeldib. Ma ju septembrist alates pean arvet kulude ja tulude kohta. Sellest võiks kohe pikemalt rääkida.
Aga kuna detsembri oma ainult, siis teen lühidalt. Eelarvet ei koostanud, kogu pere oli jõulu esimesel pühal lõunasöögil. Pakkusin liha-sülti-verivorsti ja kapsast-kartulit. Magusat, salatit, puuvilju ja muud tõid noored ise kaasa.

Tüdrukutega koos tegime piparkoogi-kohupiima-vahukoore-pohlamoosi magustoidu.

Ise tehtud, hästi tehtud!

25. dets 2017

Lapsed said kingituse, suured niisama suutäie magusat. Või soolast. Kenasti pakitud.

Kingitusi hakkasin ka varem varuma, nii et majanduslikult hajutatud ja täiesti taskukohane.

Jõulud minevikus
Mul on lapsest saati jõulud olnud. Kuusk ja kingitused. Mingit salaja pidamist või kardinate taha varjumist ei mäleta. Kõige pidulikum oli istumine vanaema ja vanaisa juures. Seal lauldi jõululaule, söödi-joodi, seal jagati kingitusi.
Tegelikult olen sellest kirjutanud. Rohkem kui 10 aastat tagasi, vanas blogis.
Blogi ise on haihtunud, aga lugu on alles.

Sellist ehtsat, valge habemega jõuluvana meil ei olnud. Vanemate töö juures oli pidu ja näärivana.

Aasta ehk 1961

...

3 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

Head uut kirjutamisaastat!
Sinu blogi on see, mida esimesena loen.
Aitäh!

Emmeliina ütles ...

Unustasin, et fotod on minu jaoks lisaväärtus. kahjuks mul ühe poja pere ei luba laste pilte eksponeerida. Nii palju vahvat jääb kajastamata - nii FB-s kui blogis.

tegelinski ütles ...

Aitäh, et külas käid :) Ja tore, et ikka jälle uuesti kirjutamist jätkad... olin juba mures ;)
Head uut aastat meile!
Piltidega on nii, et õnneks on lapsevanemad lubanud... aga esimesed lapsukesed on ise juba suureks sirgunud, neilt pean ka küsima. Nii et pikk asjaajamine ;)