kolmapäev, 19. november 2008

Allkirjadega haaveldamine

......
Ega seda kõik ei oska. Allkirjadega haaveldada.
LH oskab.
Aga tuleb välja, et mitte ainult tema. Kui ikka saadaval on, siis miks mitte saada.
Pole midagi lihtsamat, kui et otsi endale sobiv vanainimene. Sobiv on näiteks see, kes täna ei mäleta, kes tal eile külas käis ja miks ta käis ning kes mõnikord ei tunne ära ka oma kõige lähedasemaid. Eriti kui lähedased kaugel elavad ja just nii sageli kohal ei käi kui sinul võimalik.
Aga sina käi tihti ja anna vanurile märku, et oled oluline. Võid päris kindel olla, et 90-aastane oskab seda hinnata. Iseasi, kas ta seda mäletab.
Et käidi.
Ja et hinnata on vaja. Tänulik olla.
Siis võta vanainimeselt allkiri avaldusele, et too vajab notarit.
Siis vii notar kohale, et võtta allkiri mistahes omapoolselt koostatud tekstile. Muuda oma soovid ja saamised seaduslikuks.
Kõik see kokku pole eriti keeruline, ainult veidike allkirjadega haaveldamist.
Mina ei tea, kas see kõik võib nii käia, et ühtegi ametlikult vastutavat inimest kohal ei pea olema. Aga nii palju saan aru, et lähisugulane ja ametlik hooldaja küll ei pea. Hooldekodu, kelle arvele hooldaja igakuist kopsakat summat maksab, ei tohi vist samuti tehingu tegemisse sekkuda. Kui juba notar nii arvab.
Ja üldiselt on ju nii, et kui ikka saada tahad, küll sa siis kätte saad.
LH ju on saanud.
Ja küllap nii mõni teinegi.
Juhuste kokkusattumisel on mõni siiski ilma ka jäänud.
Ma veel ei tea, mis see maksma läks. Või läheb.
...

Kommentaare ei ole: