...
Täna ma õue ei lähe.
Esiteks näitab termomeeter, et vilus on 28° sooja. Ilmselgelt on toas vähem. Teiseks pole ma viimased viis päeva tavapärases rütmis elanud, ja nüüd on tunne, et just täna on päev, kus ma mitte midagi ei tee. Või ei noh, mittemidagi on ilmselge liialdus. Täna ma ühtegi kohustust endale ei võta. Ok, pujengi pleekinud ja pudenemiseelses seisus õied lõikan ära. Kui juba pudisevad, on kõik kohad roosat sodi täis. Parem ennetan, korjan kokku ja viin metsa alla.
Samas, saan aru, et nüüd on uus reaalsus, kus kõik teevad endale pujengi õitest siirupit.
Paranduseks... enam pole pujengi. Nüüd on pojeng, pujeng on vananenud nimetus. Ei tea, kes selle avastas? Erinevalt inimestest, kes mingil hetkel teadvustavad, et nende nimi neid enam ei kõneta, taim vast lepib sellega, et ma mõnikord teda vana nimega kutsun.
Aga Nami-Nami blogi retsept on siiski pojengisiirup.
Kuna seal on mainitud ka maha varisenud õielehti, siis äkki ma proovin, ehk nad isegi kõlbavad. Kuigi kahvatuks pleekinud, püsivad nad veel kenasti põõsas. Iseasi, kas nad värvi annavad.
Tekkiski huvi, tundub, et molutamine on seks korraks läbi ;) Lähen õue ja vaatan oma iluaia üle!
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar