laupäev, 4. juuli 2009

Veedligi lood

...
Ma ei ole veeloom. Lapsena sai küll mai algul juba meres ujumas käidud… salaja, lapsevanemad teadsid, et käin korvpallitrennis.
Praegu pole vees enam seda magnetit, mis kisuks. Ju olen nüüdseks lihtsalt liiga kaalukas ja magnet on jäänud nõrgaks.

Aga on mitu vett, mis läbi mu elu on olnud olulised.
Lapsepõlvevesi… järv, kus kunagi ujumas käisime. Paadiga järvel kala püüdmas.


Tänaseks on jäänud sellest järvest alles kinnikasvanud kaldaveega vesiroosijärv.

Armastan teda endiselt.
...
Meregagi on vana tutvus. Kui maja mere ääres veel polnud, elasime telkides. Oluline oli veedligi olemine.

Nüüd siis suvekoht, vaatega merele.

...
Merega on mul veel teine eriline suhe. Igal aastal sõidan kordi liinil Tallinn - Stockholm – Tallinn. Naudin laevasõitu ja seda merd, mis mind Rootsi rannikulähistel vastu võtab.

...
Kodu juures suurt vett ei ole.Väike vesi, kohalik kraav.
Käin seal aeg-ajalt, külas Koprakülas.



Sealt ka see viimane foto.
Jäätunud veekeeris.


...

7 kommentaari:

Ti:a ütles ...

viimane pani ilusa punkti ja võitis esikoha :) vaade aknast on ka ilus.

Helja ütles ...

Ikkunaruutujen kautta avautuva näkymä veden äärelle on viehättävä.

Samoin pisaroiva kuva on hurmaava.

Monenlaisia tunnelmia, tulee hyvä mieli.

Aivilii ütles ...

Aknas avaneb "miljoni-vaade", kadedaks teeb lausa ;)

Kaamos ütles ...

Viimane pilt kus külm pärleid kasvatab on tõeline maiuspala!

Helve ütles ...

Kopraküla ja jäätunud keerised!

Herezia ütles ...

Jäätunud keeris on tõesti meistritöö, nii looduse kui pildistaja poolt.

tegelinski ütles ...

Aitäh kõigile, kes mu lemmikuid märkasid :)