...
Päeval tahan ma vaikust, viimasel ajal isegi raadio ei mängi.
Aga ühel tormisel ööl läks meil kell 3 vool ära, tagasi tuli alles 13 tundi hiljem. Õnneks elu seisma ei jäänud, vajalik oli olemas: hommikul tuli pliidi alla ja veed keema. Putru ja kohvi... tegelikult ei ole kohv mulle just eluliselt oluline, täiesti vabalt ärkan. Pigem naudin kohvitassiga koos olemist nii umbes keskpäeva paiku.
Aga elu toimis ka ilma valguseta. Panin patareid paika, sain raadio mängima. Ja siis ma palistasin kardinaid ja kuulasin 5 tundi järjest raadiot, ja see oli väga väsitav.
Kõik see, mis seal räägiti.
Viimasel ajal kuulan ma raadiot harva. Või kui, siis Klassikaraadiot.
Seekord oli... no midagi muud oli.
Kuni vool tagasi tuli ja kaasa teleka mängima pani. Seal mängib Trump snuukrit. Judd Trump siis. See mõjub sama rahustavalt kui Klassikaraadio.
Aga öösel ma täielikku vaikust ei talu.
Mingi aeg mõjusid rahustavalt ja uinutavalt vaimulikud mõtisklused.
Siis tuli aeg, kui panin õhtul mängima Rahva Oma Kaitse. Täiesti vabalt võisin panna ühe ja sama salvestuse, sest üldjuhul 10 esimese minutiga ma magasin. Mõnikord saate lõpuni, mõnikord esimese vetsus käimiseni. No ja kui juhtus, et ei jäänud magama, tuli järgmine saade. Jupiteris neid jagub. Kuulasin kaua kuulasin, lõpuks ikka ju jäin.
Huvitav, et tunnen end turvaliselt, kui öös on hääli.
Nüüd olen avastanud Mnemoturniiri. Sellega on eriti hea, aasta alguse esimene saade on hommikuks jõudnud sügisesse ;) Kõige toredam on muidugi see, et kui mõne unetu tunni saatega koos veeta, tunnen end hommikul terake targemana... mitte et see kaua kestaks ;)
Unetuid perioode tuleb ette. Eriti siis, kui ööd valgustab täiskuu.
Tegelikult seda tahtsingi rääkida.
Täiskuu mulle meeldib... nii et pole põhjust nuriseda.
...
Magades eelistan vaikust ja pimedust aga kui olen väsinud jään magama sõlumata ümbritsevast melust.
VastaKustutaÖÖvaikus on kindlasti magamiseks parim, aga ma vist juba lapsepõlvest rikutud. Esimesed 5 aastat elasin kodus, millest 100 m kauguselt läks mööda raudtee. Ja nõuka-aegsed rongid olid lärmakamad kui praegused, eriti öösiti. Kusjuures, sõbrants elas mingid aastad otse trammitee ääres. Mu meelest midagi kolisevamat olla ei saa kui tramm liikluses 30 aastat tagasi ;) Eriti öösiti! Aga kõigega harjub, ja mõni harjumus tikub jäädavaks jääma.
VastaKustutaTrammi ratad krigisevad lihast ja luust läbilõikavalt.
VastaKustuta