Vingu-Viiul

 ...

Mina muidugi ise ei arva, et ma vingun. aga ilmselgelt olen ma vähemuses. 

Eile näiteks... läksime tuttavasse hubasesse söögikohta nälga leevendama... ja miski ootamatu sisesunni ajel küsisin teenindajalt, kas teie teine uks on lukus või saab sealt ka sisse. Tean, et suvel see võimalus on. Lihtsalt tundub kuidagi ebaõiglane, kui liikumispuudega kaaslane keeldub sööma tulemast, sest uksepakk on liiga kõrge. 

Mitte küll teisel uksel.

Napp vastus, et teine uks ei ole kasutusel. 

Söömas me käisime, olime selles ajavahemikus 50% klientidest, aga kui juba lahkumas, tuli kepiga vanaproua, kel kõndimine vilets. Polnud temal selle paku ületamine grammigi lihtsam, kuigi toeks noore kaaslase küünarnukk. 

Teenindaja kahjuks ei näinud. 

Söögiaega vürtsitasin numbritega... vaatasin üle oma 15 min varem saadud ostutšeki. Ma pole veel end vabastanud harjumusest kaupa letile ladudes peas hinnad kokku liita, et siis vastavalt tulemusele rõõmustada, uhkustada, kahtlustada, imestada. See teele jäänud poe arve pani mind imestama, minu arvutuste põhjal 10 ringis, aga maksta tuli 13+ eurot. Ma ei tea, miks ma kassa juures tšekki üle ei vaadanud, tavapäratult väike ostukorv, oleks vea kohe avastanud. Seda enam, et imestada ma nagunii juba jõudsin. 

Hiljem, arvele pilk peale ja asi oli selge.

No mu kulinaarialetist ostetud kaalukaup (hinnaga 3.38) praekala oli kaks korda läbi löödud. 

Kaasa küll kahtles (ja lubas igaks juhuks auto käima jätta ;), kas mul on mõtet tund-poolteist hiljem küsima minna, aga olin parasjagu sellises "küsin viisakalt-ilmsüütult-kohtlase-moega ebameeldivaid asju" meeleolus. 

Üsna loogiline küsimus ka, ilmselgelt ma ei ostnud kaks korda 282g praetud kala. 

Keegi vastu ei vaielnud, kassas tehti tehing, raha sain tagasi.

Kaasale lubasin, et ostan talle selle eest 2 purki tema lemmikut Saare Taar. Tuleb ehk teinekordki minuga sööma ja sõitma ;) 

Ja lõpuks, ma ju ei kauple kahjudega! Ikkagist kokkuhoitud raha, pole kahju laristada ;) 

8 sendiga jään veel kasumisse!

...