Pälson ja Pepler

 ...

Olen elanud Pälsoni tänava ühikas terve aasta, aga siiamaani pole mõelnud sellele, miks minu ajal tänav sellist nime kandis. Oli, siis oli. Kes neid lugusid enam teab. 

On nagu on. 

Aga lugesin artiklit ühest aprillikuisest Õhtulehest, M.Soidro Mälestusi maiparaadist, ja hakkasin mõtlema oma mälestustele sellest pühast üritusest. Ühest oma vanast keskkooliaegsest päevikust leidsin ema kirjutatud vabanduse minu puudumisele: Külli puudus paraadilt, kuna sõitis maale. 

Paari kogunemist Kaarli kiriku lähedusse ma siiski mäletan, ju ma iga kord maale ka ei sõitnud.

Aga siis jäi silma M.S. artiklis lausejupp - Tartu filoloogide ühikas (Rudolf Pälsoni tänav 14) ... no see maja oli üle tänava, mina elasin Pälsoni tn 23. Tuleb välja, et Rudolf Pälsoni tänaval, rõhk sõnal Rudolf.

Üks kevadine hetk Pälsoni 23 ühika taga. Või  kõrval...

Rudolf (Pälson) on minu jaoks võõras nimi. Seda muidugi võib arvata, et miski punane oli, ega tänava nime nõukaaja lõppedes ilma asjata ümber ei muudetud. Nüüd siis Pepleri.

Ja nii ma ajalukku sukeldusin!

Oligi selline mees nagu Rudolf Pälson. Aastaid elada oli talle vähe antud, 1900 - 1924. Eesti poliitik ja kommunist, nii ütleb Wikipedia. Kuulus organisatsiooni Töörahva Ühine Väerind ja valiti selle ridades EW II riigikogu koosseisu. See II koosseis pääses võimule täpselt 100 aastat tagasi, 31. mail 1923. Võeti vastu mitmed olulised õigusaktid, sealhulgas riigikorra kaitse seadus, perekonnaseisu seadus, rahvahääletamise ja rahvaalgatuse seadus.

Valimisõiguslikke kodanikke oli tookord 688 675, valimas käis ligi 68%.

Kõige rohkem kohti sai Põllumeestekogu (23), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei sai 15 kohta, Eesti Tööerakond 12 ja Töörahva Ühine Väerinne 10 kohta. Teised erakonnad said vähem, kokku oli Riigikogus liikmeid ligi 200. 

Istungitest osavõtt oli II Riigikogu liikmetele kohustuslik ja iga põhjuseta puudumine tähendas palgast 5% kinnipidamist. *

Aga ma pidin ju Pälsonist rääkima, Rudolf Pälsonist. Kuulus Riigikokku kuni 22.03.1924, loobus siis oma kohast. Võttis osa 1924.  aasta riigipöördekatse ettevalmistamisest, osales ka ise detsembrimässus, peale selle ebaõnnestumist varjas end ja hukkus 7. detsembril 1924 tulevahetuses politseiga.

Aga vahetult enne Pälsoni nime saamist kandis tänav nii umbes +/- 5 aastat (andmed, mis leidsin, on erinevad) nime Kindral Põdra tänav (uulits). Ernst Põdder oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist. Kindral Põdder võttis osa 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumisest. Pole siis ime, et 1940. aastal tänav just Pälsoni nime sai... kes siis oli teatavasti 1924. aasta riigipöörde katses hukkunud kommunist. Et kunagi võitlesid mehed vastasrinnetel, aga Tartu tänavatel andsid pigem teatepulka edasi, ühelt teisele, ja tänaseks edasi pika ajalooga Pepleri nimele.

Nimelt on läbi aegade seesama tänav kõige kauem kandnud Pepleri nime. Pepleri (aga ka Pöpleri) tänav on märkimist leidnud juba mitu sajandit tagasi. Käibel on olnud erinevad variandid (Peppler Strasse, Peplerskaja ulitsa jt). 

Minule on muidugi Pälsoni kõige suupärasem, aga kuna enam igapäevaselt ei kasuta, siis vahet pole. Mitmed põhimõttelised kodanikud eelistaks nime Kindral Põdra tänav, sest polnud see Peplergi teab mis eestimeelne või -keelne, niivõrd kuivõrd sellest nii kauges ajas teada ja arvestada saab.

Mis mees Wilhem Pepler siis oli? Tartu linnakodanik 16. sajandil, kellest on teada, et tegutses Venemaa diplomaatiliste saatkondade tõlgina Ivan Julma valitsemisajal. Kogunud rikkust, ostis ta endale maalapi, nn "kraavidest piiratud" maa tänasest Wallikraawi uulitsast lõuna pool kuni Riia uulitsani.**

Eks sealt see au, et tänav täna tema nime kannab, kuigi Pepleri maa ostis linn ära juba 17. sajandil.

* andmed Wikipedia ja Riigikogu.ee

**"Postimees", 15. september 1923

Aga Vana Pälsoni ühikas lõpetas oma koostöö tudengitega 2003. aastal, peaaegu 55 aastat kirevat ajalugu selja taga. 

...