...
Fotojahi uus teema siis - rippuv
Mõned asjad kohe peavad rippuma.
Laelamp.
Seinakell.
Ehted kuusel.
Palju muudki.
Põnevamaid asju saab ka riputada...
Mõni muidugi riputab end ise. Näiteks keldrilakke.
reede, 30. juuli 2010
kolmapäev, 28. juuli 2010
Legendiloomad ja teised raamatud...
Seda raamatut ma tahtsin osta.
"Legendiloomad".
Aga ikka jäi ostmata, sest kui silma all oli, polnud raha. Kui raha oli, ei olnud meeles.
Ja nüüd äkki selline ootamatu allahindlus.
Piinlik oli nii vähe maksta sellise suure ja ilusa raamatu eest.
...
Ma olen hakanud jälle raamatuid ostma, mis sest, et riiulisse ei mahu.
Eks siis kingin ära. Või koristan natuke, saab jälle ruumi juurde. Ükskord isegi sorteerisin mõned mõttetud raamatud välja... pärast panin uuesti tagasi, sest süda hakkas valutama - kuidas ma ikka niimoodi raamatusse võisin suhtuda.
Raamatust veel - pildid juures on imelised.
"Legendiloomad".
Aga ikka jäi ostmata, sest kui silma all oli, polnud raha. Kui raha oli, ei olnud meeles.
Ja nüüd äkki selline ootamatu allahindlus.
Piinlik oli nii vähe maksta sellise suure ja ilusa raamatu eest.
...
Ma olen hakanud jälle raamatuid ostma, mis sest, et riiulisse ei mahu.
Eks siis kingin ära. Või koristan natuke, saab jälle ruumi juurde. Ükskord isegi sorteerisin mõned mõttetud raamatud välja... pärast panin uuesti tagasi, sest süda hakkas valutama - kuidas ma ikka niimoodi raamatusse võisin suhtuda.
Raamatupoodides meeldib käia. See lõhn. Aura. Enamasti ma ei osta midagi. Käin, katsun, lehitsen. See on eriline tunne... hoida raamatut käes. Lõpuks mõnikord ehk ostangi. Kui vaba raha tundub olevat.
Aga raamatuklubi (SERK) saadab korra kuus omapoolsetest ahvatlustest teabekirja koju.
Ja siis rahakoti sisu nagu ei kontrolligi.
Hakkan sirvima, peas mõte, et ainult vaatan.
Siis mingi ootamatu leid. Tunne, et just seda ongi mulle vaja.
Hambad risti, suudan hoiduda ilukirjanduse tellimisest (et kas ma siis ikka loen läbi, ja raamatukogu on ju ka), aga käsitöö- või loodusraamatud, teatmeteosed ja muu põnev... juures mõte, et polegi nii kallis, ja mõnel sünnipäev tulemas, ja võib ju jõulupaki jaoks kõrvale panna. Lihtne ju, ei vormista klubile eitavat kirja ja mõne nädala pärast ongi pakk kohal. Nii ma mõnikord teen. Et jätan tegemata.
Kiiremini tuleb saadetis siis, kui ise märku annad, et oled huvitatud. Seekord "Mürgised taimed õues ja toas". Kas oleks tellinud... aga võimalus lisada juurde oma soov - "Legendiloomad". Mõne päevaga oli pakk käes.
Kaks imeilusat raamatut, mõlemad Eesti autoritelt.
...
Loen juba neid loomalugusid. Legende putukatest ja mutukatest.
Et meemesilased võivad olla päikesejumal Ra pisarad... hmmm, kas siis jumalad nutavad?
Ja et mesilasema võib sümboliseerida Neitsi Maarjat, hoolimata sellest, et paaritub pulmalennu ajal kümnete isastega.
Kui su vaenlane on sipelgas, siis näe temas elevanti (Türgi).
...
Lugesin "Legendiloomi" hommikul, ja süda hakkas valutama. Mingi mutukas (vist kõrvahark, kui pimedas õigesti nägin) sai eile köögis laiaks litsutud. Nüüd ma tean, et putukates-mutukates võivad olla kunagi elatud hinged. Lohutan ennast - ehk oli see üks kuri ja halb hing... ja pealegi saab ta nüüd endale ehk mõne sümpaatsema kesta. Et karistus on kantud ja elu läheb edasi. Hingede rändamine.
Aga raamatuklubi (SERK) saadab korra kuus omapoolsetest ahvatlustest teabekirja koju.
Ja siis rahakoti sisu nagu ei kontrolligi.
Hakkan sirvima, peas mõte, et ainult vaatan.
Siis mingi ootamatu leid. Tunne, et just seda ongi mulle vaja.
Hambad risti, suudan hoiduda ilukirjanduse tellimisest (et kas ma siis ikka loen läbi, ja raamatukogu on ju ka), aga käsitöö- või loodusraamatud, teatmeteosed ja muu põnev... juures mõte, et polegi nii kallis, ja mõnel sünnipäev tulemas, ja võib ju jõulupaki jaoks kõrvale panna. Lihtne ju, ei vormista klubile eitavat kirja ja mõne nädala pärast ongi pakk kohal. Nii ma mõnikord teen. Et jätan tegemata.
Kiiremini tuleb saadetis siis, kui ise märku annad, et oled huvitatud. Seekord "Mürgised taimed õues ja toas". Kas oleks tellinud... aga võimalus lisada juurde oma soov - "Legendiloomad". Mõne päevaga oli pakk käes.
Kaks imeilusat raamatut, mõlemad Eesti autoritelt.
...
Loen juba neid loomalugusid. Legende putukatest ja mutukatest.
Et meemesilased võivad olla päikesejumal Ra pisarad... hmmm, kas siis jumalad nutavad?
Ja et mesilasema võib sümboliseerida Neitsi Maarjat, hoolimata sellest, et paaritub pulmalennu ajal kümnete isastega.
Kui su vaenlane on sipelgas, siis näe temas elevanti (Türgi).
...
Lugesin "Legendiloomi" hommikul, ja süda hakkas valutama. Mingi mutukas (vist kõrvahark, kui pimedas õigesti nägin) sai eile köögis laiaks litsutud. Nüüd ma tean, et putukates-mutukates võivad olla kunagi elatud hinged. Lohutan ennast - ehk oli see üks kuri ja halb hing... ja pealegi saab ta nüüd endale ehk mõne sümpaatsema kesta. Et karistus on kantud ja elu läheb edasi. Hingede rändamine.
Raamatust veel - pildid juures on imelised.
...
teisipäev, 27. juuli 2010
Positiivne tähelepanu
......
Kunagi, aastaid tagasi, kiitsin sõbrantsile, et küll tal on ikka hea huumorimeelega kaasa. Sõbrants oli nõus, ainult et teda see ei rõõmustanud. Küsis ainult, et kas ma olen tähele pannud, et kõik see huumor enamalt-jaolt käib tema pihta.
Pärast seda mind need naljad enam niiväga naerma ei ajanudki.
Tegelikult, kui vähe on vaja, et end hästi tunda.
Pisut positiivset tähelepanu.
Ega ma vist ise ka seda jagada ei oska.
...
Pärast seda mind need naljad enam niiväga naerma ei ajanudki.
Tegelikult, kui vähe on vaja, et end hästi tunda.
Pisut positiivset tähelepanu.
Ega ma vist ise ka seda jagada ei oska.
...
pühapäev, 25. juuli 2010
Üks suvine supp...
...
Kuna on võimalik jätkuvalt kasutada heade inimeste annetusi, oman endiselt suht suuri toiduvarusid.
Värsket porgandit ja kartulit.
Peeti.
Kurki.
Leiba-saia pakuti ka, aga sellele oleks pidanud ise järele minema.
...
Nüüd ma siis toidutegemisrindel.
Lühikesed kurgid panin purki, pikkadest saan küüslaugu ja sibulaga sakummi-salatit teha.
Ja veel valmis üks mõnus suvine supp.
Suvikõrvitsa supp...
Kuna toodi veel paprikat ja mõned suvikõrvitsad.
Midagi leidus muidugi koduses majapidamises ka.
Supp tuli väga hea... mitte et teised nii mõtleksid, aga mis mul nendest. Neile praen lõunasöögi juurde ülejäänud 2 suvikõrvitsat (või peenema nimega - rullkõrvits) ära.
Suppi juba mekutasin, jagub veel lõuna- ja õhtusöögiks.
Veidi õli panni peale, viilutatud küüslauk, sibul ja porgand läbi hautada, natuke vett potti, panni sisu keema, tükeldatud suvikõrvitsad (2 tk) ja paprika (2tk) sinna sisse, natuke soola. Hautada. Kuna tomatit ei raatsinud raisata, kallasin ühe purgi purustatud tomatikonservi sekka. Tilli värvirõõmuks peale.
...
Jumalik... vähemasti mina arvan nii.
Et miks keset hommikut kuuma suppi?
Tegelikult oli mõte nagu salati poole, aga kokku sai keedetud üks paras supp.
Hommikul supp, lõunaks supp.
Võimalik, et see, mis alles jääb, sobib õhtul juba salatina süüa.
...
laupäev, 24. juuli 2010
Jätke võtmed väljapoole...
...
Mulle meeldiks, kui ei peaks uksi lukustama. Luud ukse ette on juba piisav märk, et pole kodus. Ämm kasutas luuda küll teises tähenduses - et olen aias, tule ja otsi sealt.
Mina olen vilets lukustaja, nii mõnigi öö on lahtise uksega maha magatud.
Nüüd hoiatavad, et aknad ka kinni, vargad trügivad nii uksest kui ka aknast.
...
See vana pilt on lukus uksest. Võtme juurde sel nädal ei jõudnud. Aga ma armastan neid vanu võtmeid. Kokku on neid kolm, igaüks veidi oma nägu. Vanaisa käis ja lukustas õhtuti kõik kolm aidaust. Polnud siis midagi, et jätke võtmed väljapoole, uksed olid kenasti lukus ja võtmed rippusid söögitoa seinal.
Kui sinna satun, teen pildi ka.
Esialgu siis nii, et võti ripub naela otsas...
...
esmaspäev, 19. juuli 2010
Poes polegi vaja käia...
Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis viimati käisin poes kolmapäeval, Saaremaalt tulles. Kuni laupäevani sai uhkesti läbi.
Laupäeval helistas sõbrants poest, et kas midagi on vaja. No ikka, pesupulbrit ja petti. Esimese neist olin juba eelmiselt poeskäijalt ära tellinud.
Siis helistasid noored, et tulevad grillima.
Kohe varsti tulidki... šašlõkki jagus veel järgmisekski päevaks. Tomatid-kurgid-vorstid-joogikraami tarbisime kamba peale ära.
Väikese sõbraga tegime üleaja-hapukoortest pannkoogitaigna, kuna süüa ei jõudnud (ega jaksanud), siis pooled panin kausiga kaasa, pooled kulusid omale lõunasöögi juurde. Pannkoogipühapäev :)
No ja siis läks õdeke suvilasse ja tõi külmkapist keefiripaki lõpetamiseks. Tänases menüüs on magustoiduks kama.
Ja siis tuli sõbrants oma firmaroaga - rukkivaht mustikatega (seekord mustikatega), kuna mul piima ka polnud, võttis liitrikese kaasa. Nüüd saan jälle hommikukohvi piimaga juua, maitsvast õhtusöögist rääkimata.
Külmkapis on veel mune, kodukana tehtud ja kingiks toodud.
Pisut üleaja vorst ja sink - täitsa kõlbulised veel, vähemasti praetud kujul.
Sügavkülmas peaks veel leiba olema.
Pudelivett ei tarbi, joome jahutatud mustasõstralehe-teed.
Ja eile õhtul helistas Ritsikas, et nad homme tulevad.
Ma ei tea, kas ma hakkan poodi minemagi...
...
Laupäeval helistas sõbrants poest, et kas midagi on vaja. No ikka, pesupulbrit ja petti. Esimese neist olin juba eelmiselt poeskäijalt ära tellinud.
Siis helistasid noored, et tulevad grillima.
Kohe varsti tulidki... šašlõkki jagus veel järgmisekski päevaks. Tomatid-kurgid-vorstid-joogikraami tarbisime kamba peale ära.
Väikese sõbraga tegime üleaja-hapukoortest pannkoogitaigna, kuna süüa ei jõudnud (ega jaksanud), siis pooled panin kausiga kaasa, pooled kulusid omale lõunasöögi juurde. Pannkoogipühapäev :)
No ja siis läks õdeke suvilasse ja tõi külmkapist keefiripaki lõpetamiseks. Tänases menüüs on magustoiduks kama.
Ja siis tuli sõbrants oma firmaroaga - rukkivaht mustikatega (seekord mustikatega), kuna mul piima ka polnud, võttis liitrikese kaasa. Nüüd saan jälle hommikukohvi piimaga juua, maitsvast õhtusöögist rääkimata.
Külmkapis on veel mune, kodukana tehtud ja kingiks toodud.
Pisut üleaja vorst ja sink - täitsa kõlbulised veel, vähemasti praetud kujul.
Sügavkülmas peaks veel leiba olema.
Pudelivett ei tarbi, joome jahutatud mustasõstralehe-teed.
Ja eile õhtul helistas Ritsikas, et nad homme tulevad.
Ma ei tea, kas ma hakkan poodi minemagi...
...
laupäev, 17. juuli 2010
Loomake läks Looja karja...
...
Sattusin eile peielauda. Valget viina ja punast kala. Pärast käisime haual ka.
Oli koer...
Sattusin eile peielauda. Valget viina ja punast kala. Pärast käisime haual ka.
Oli koer...
Ei ole koera.
12 aastat on päris pikk iga. Vähemasti koera jaoks. Tean mõnd koerahakatist, kes juba varases nooruses oma maise peremehe välja vahetas. Ja Looja karja läks.
Selline see on, koeraelu.
Ei midagi erilist.
Elu nagu ikka elu.
...
Selline see on, koeraelu.
Ei midagi erilist.
Elu nagu ikka elu.
...
Laiskusest jagu saadud...
...
Tegelikult sõltus kõik jalgrattast.
Et miks ma nii tubane... ja näljane... ja uimane olen.
Ma ei pääsenud liikuma. Rattakumm läks katki, juba eelmisel suvel.
Ja nüüd, tänu ühe inimese nõudmisele - osta kumm, osta kumm, ja teise inimese kuldsetele kätele, sai ratas jälle sõidukõlbuliseks.
Mida ei saanud jätta kasutamata.
Äratus oli pool 4 hommikul, tervelt kolm tundi magamist.
Päikesetõusuks jõudsime rabasse.
Seal oli võrratu - külm, vaikne (pool teed, siis jõudsime lärmakate rabaliste häälepiirkonda) ja ürgselt ilus.
Praegu tunnen, et tahaks magada...
...
Tegelikult sõltus kõik jalgrattast.
Et miks ma nii tubane... ja näljane... ja uimane olen.
Ma ei pääsenud liikuma. Rattakumm läks katki, juba eelmisel suvel.
Ja nüüd, tänu ühe inimese nõudmisele - osta kumm, osta kumm, ja teise inimese kuldsetele kätele, sai ratas jälle sõidukõlbuliseks.
Mida ei saanud jätta kasutamata.
Äratus oli pool 4 hommikul, tervelt kolm tundi magamist.
Päikesetõusuks jõudsime rabasse.
Seal oli võrratu - külm, vaikne (pool teed, siis jõudsime lärmakate rabaliste häälepiirkonda) ja ürgselt ilus.
Praegu tunnen, et tahaks magada...
...