laupäev, 17. juuli 2010

Laiskusest jagu saadud...

...
Tegelikult sõltus kõik jalgrattast.
Et miks ma nii tubane... ja näljane... ja uimane olen.
Ma ei pääsenud liikuma. Rattakumm läks katki, juba eelmisel suvel.

Ja nüüd, tänu ühe inimese nõudmisele - osta kumm, osta kumm, ja teise inimese kuldsetele kätele, sai ratas jälle sõidukõlbuliseks.
Mida ei saanud jätta kasutamata.

Äratus oli pool 4 hommikul, tervelt kolm tundi magamist.
Päikesetõusuks jõudsime rabasse.






Seal oli võrratu - külm, vaikne (pool teed, siis jõudsime lärmakate rabaliste häälepiirkonda) ja ürgselt ilus.

Praegu tunnen, et tahaks magada...
...

2 kommentaari:

  1. Anonüümne17/7/10 19:07

    no need vaated tasusid tuhandega end :) imeilus :)

    VastaKustuta