teisipäev, 29. märts 2022

Hetked nüüd ja siin

 ...

Lappasin vanu ajakirju, sealt need küsimused. "Eesti Naine", juuni 2018. 

Miks mitte ise ka mõelda ja vastata.

Lemmik...

... mälestus lapsepõlvest.

Mulle väga meeldib vanker, milles mind lapsepõlves sõidutati. Mitte et ma seda mäletaks, õnneks on foto, mida mäletan juba lapsepõlvest.




... hetk päevas.

Hommik. Ärgata ja mõelda, kas tahan tõusta või pigem oleks veel oma soojas mõnusas voodis. Kuhugi ei pea kiirustama.


... argirituaal.

Pool 12 kohvi nautida ja järjejuttu kuulata? Ehk mitte igapäevane, aga üsna sagedasti küll.


... paik Eestis.

Lapsepõlvemaa. Mõnes mõttes olen kaugenenud, aga lemmik ikka ja alati.



... koht maailmas.

Et mis mõttes? Igatahes peab selles kohas olema palju kive. Või suured kivid. Kui reisida, siis Ahvenamaale läheks alati. Aga sama hea on suvekodu mere ääres. See on ainus koht, kus olen kuulnud, kuidas kivid ohkavad. 



... otsus või valik, mille olen teinud.

Kui lähiminevikus, siis otsus jääda koju. Loobumine tööst ja maailma parimatest kolleegidest. 

Tol hetkel oli jaks otsas, aga nüüd naudin tehtud otsust.


... viis end rahustada.

Hetkel joonistamine. Aga tagataskus on teisigi valikuvõimalusi.




... viis end liigutada.

Tunnike kõndimist iga päev.


... kunstnik.

Just täna tuletasin meelde üht mingi aeg tagasi nähtud filmi. 

"Kusama. Lõpmatus."  

Ju siis avaldas muljet, et ikka mäletan. Yayoi Kusama on Jaapani kunstnik, proosakirjanik ja luuletaja. Nüüdseks juba päris eakas, sündinud 1929. 

Aga tema looming on eriline, täis värvilisi täppe.


... lõhn.

Kaselehtede lõhn. Värsked kasevihad saunas, nelipühade ajal kaseoksad toas.


... hääl.

Minu seinakell. Lapsepõlvest tuttav tik-tak, ja pim-põm täis- ning pooltundidel. 


... kingitus, mis olen saanud.

Jalgratas. Ta on andnud mulle palju vabadust ja võimalusi. 




... kompliment, mis mulle tehtud.

Mäletan, ükskord kooli ajal tehti. Mingid meie klassi plikad ütlesid, et nad olid arutanud ja leidnud, et mul on klassis kõige ilusamad jalad. Ega ma neid ei uskunud, aga kõlas paljulubavalt. Ei saa jätta ütlemata, et meil olid klassis ainult tüdrukud!

Praegu tahaks küll, et mul veel sellised jalad oleks....



... tsitaat.

Ma ei tea. Pigem elutõde?

Naudin seda, mis mul on. 

...


Täna sellised vastused. 

Homme vastaksin ehk hoopis teisiti. 

Nagu teistmoodi oleks olnud ka eilsed vastused.

...


3 kommentaari:

  1. Ma mäletan neid asju, mis su ilusate jalgade ümber käivad:-) Oli ikka tüdrukutel sidumist.

    VastaKustuta
  2. Ma usun, et need paelad olidki põhjus, et sääred pilku püüdsid ;)

    VastaKustuta
  3. Jalgadest. Kui mina kuskil 14-15a. tunnivaheajal ringiratast koolikorrusel pinginaabriga jalutasin, siis kuulsin selja tagant: jalad nagu raiepakud...Ei julgenud peadki pöörata,kes ütles, kellele ütles,miks ütles? Mul olid jalad tavapärasest jämedamad küll, aga et raiepakud(?)...Kogu elu on see lause mind jälitanud ja sundinud kandadeni seelikuid kandma, vajadust nagu väga suurt polnudki...

    VastaKustuta