neljapäev, 5. september 2019

FB, blogi või SB

...
Mõnikord ma kohe oskan õigel ajal õiges kohas olla. Seekord Tallinnas selline vahva ettevõtmine*, kus igaüks saab paberile panna, mis pähe tuleb.
Ainuke tingimus, et plokk peab olema.

Visandiplokk... Visandiraamat... Sketchbook... SB... misiganes.

Nojah, pliiatsid muidugi ka.
Paberit, mida lõikuda.
Ja käärid.

Edasi läks juba keeruliseks.
Oleks öeldud, et joonista kala... või lill või loom.

Aga ei, igaüks lähenes loovalt ja kujundas lehekülje vastavalt oma äranägemisele.

Kõigepealt tegime visandiraamatuga tutvust.
Kuulasime lugusid.
Vaatasime tehtud töid ja trükitud raamatuid.

Ja siis proovisime ise ka.

Minu loovus oli küll täitsa uinuvas olekus.

Alles hiljem loksus paika, et tegelikult sobib kõik.
Võid tõesti paberile panna, mis pähe tuleb.
Anna vaid oma fantaasiale ja kätele vaba voli.

Visanda oma ideed.
Jäta märk maha sündmustest.
Lõika, kleebi, mängi värvidega.
Filmid ja raamatud.
Reisiplaanid.
Käsitöö ja kavandid.
Tänased ettevõtmised ja homsed tegemised.

Ja ikka samas vaimus edasi...

Tegelikult ju kõik nii lihtne, aga aitäh võimalusele ja juhendajale, mõnikord on hea argielust välja tulla ja natukene teistmoodi mõelda.

Kui nüüd ajas tagasi vaadata...
2005. aasta mais alustasin oma Toidutare-blogiga. Tänaseks haihtunud.
2008 juunis tegin esimese postituse sellesse blogisse. Olen jätkanud üsna järjekindlalt.
2012. mais avastasin sõbrantsi toel  FB. Kasutan senini, aga ise olin algul aktiivsem.

2019. augustis siis SB. Päris huvitav väljakutse. Ja nagu hoopis teistmoodi. Muidugi võiks selle asemel õmmelda või heegeldada... no et kui on vajadus anda kätele tööd. Aga käsitöö nõuab pühendumist ja järjekindlust. Visandiraamat on hea, pole hullu, kui tänane teema poolikuks jääb, alati saab edasi minna.
Või poolikuks jättagi.

Ma ei taha rääkida oma poolikutest õmblustöödest...

Parem räägin veel oma SB-st.

Läbi piltide.

Vanast Burdast lõikusin valmisriiete mustreid.


Järgmisel päeval tegin oma mustri.


Kolmandal hakkasin otsima ploomimoosi retsepti, aga leidsin mitu peotäit muid õpetusi.
Valisin välja need, mida kohe teeks.
Kaks uut ja kaks vana õpetust. Vanadel vanust aastakümneid.
Rita kook ja sakuska on korduvalt tehtud ja söödud.


Täna lappasin vanu ajakirju, ja see leitud pilt Taluperenaisest mõjus inspireerivalt.




Järgmisena viin  oma ladinakeele uued sõnad ka SB-sse.

Aga blogi?
Ei ma suuda jätta, ikka kirjutan, kui mõni mõte tuleb, mis niikaua meeles on, kuni arvuti taha potsatan. Tahvliga on jumalast paha kirjutada!
...
8.oktoober
Nüüd siis juba kuu aega möödas, lisan mõned pildid, mis vahepeal visandanud olen.
Tõesti hea tegevus, teraapiline.
Mõnikord on seda väga vaja!







* Juhendaja Eve Mahhov 
...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar