reede, 2. august 2019

Nimetu plaat ja plaadita nimi

...
Vaid aasta tagasi ütles üks asjasse pühendunud inimene välja olulised mõtted.
Meie tegevus on suunatud sellele, et riik püsiks, mälestus inimestest, kes riigi nimel on kannatanud, ei tuhmuks, et säiliks võime kurjust ära tunda

Me hoiame mälestust.
Mälestame inimesi, kes riigi nimel on kannatanud.
...
Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, kirjas need, kes on küüditatud, vangistatud, piinatud, hävitatud. Aastatel 1940 - 1991.
...
1941. aasta Kuressaare kommunistliku massimõrva mälestusnäitus Saaremaa muuseumis.
...
Matmispaik Kudjape kalmistul.
Rist, nimed tagaküljel.


Tegelikult oli see kõik ikka väga kaua aega tagasi.
See, mis toimus Saaremaal.

Olen sellest kirjutanud.

Nüüd, 1941. aasta 10. oktoobri "Postimeest" lugedes on see kõik veel õudsem, kui nendes materjalides, mis mul kümme aastat tagasi kasutada olid.
Metsik vägivald ja julm piinamine.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma sedapuhku kirjutada.

Kirjutada tahan kahest hauast.

Kudjape kalmistule on maetud suur osa nendest, kes 1941. aastal lossihoovis julmalt mõrvati ja kelle surnukehad sealsamas erinevatesse kohtadesse maeti. Uputati. Peideti. Kümmekond suuremat või väiksemat leiukohta.
83 nime pluss seitse, kes jäid tuvastamata.

Ka vanaisa Eduard on Kudjapele maetud. Eduardi tütar hooldas hauda, oli sinna ka plaadi pannud.


Aga aeg oli teine, ja mõnele ei meeldinud. Hauaplaat lõhuti rohkem kui üks kord. Ja nii saigi, et kivi vanaisa nimega on hoopis Anseküla kalmistul. Juba aastakümneid. Sealsamas, kuhu maetud tema noorelt surnud tütar, ja abikaasa, kes elas mehest  43 aastat kauem.

Mitmed algselt Kudjapele maetud on omaste poolt hiljem mujale ümber sängitatud.

Aga ka mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Rohkem sellest teisest nimeta hauast.
Eduardi nimeta haua kõrval.

Nüüd sai nii, et Eduardi hauale tellisime uue hauaplaadi. Muidu oli ikka, et meie teadsime, panime küünla ja mälestasime.

Nüüd oli nii, et plaati paigaldades mõtlesime ka naabrile. Ja püüdsime välja selgitada, kelle tuhmunud nimi plaadil on.
Kõigepealt saime kätte nime August.
Lootsime suurel ristil olevale nimekirjale... aga midagi ei klappinud.



Plaati puhastades õnnestus välja lugeda perekonnanime Adamson... mida pole, seda pole. August Adamsoni ei ole... hoopis Johannes oli.

Kuni kõige ees aimatavalt Joh. sai ka plaadil üles leitud.

Kodus guugeldasin ja asi loksus paika.

Johannes-August Adamson.


Sündinud 1908 Viljandis, õppinud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Lisakohtunik alates detsembrist 1939.
Selle kohta on Vabariigi President Konstantin Päts välja andnud käskkirja.


On olnud Tartu ja Kuressaare ringkonnakohtu liige.

1941... bolševike poolt mõrvatud.
Mälestavad isa, õed ja õemees.

Genis aidati leida õdede nimed.
Anna Adamson
Marie Adamson

Ja rohkem ma ei teagi midagi. Pole vist kedagi, kellelt küsida, kas sobib, et me Johannes-Augusti hauaplaadi kõrgemale kohendame ja selle loetavamaks teeme. Lähedased, kui neid veel on, on juba ammu kaugeks jäänud. 
Ehk saab küsida neilt, kes kogu kompleksi hoiavad ja korrastavad. Igal aastal lilled haudadele istutavad. 

Päris omapäi ei taha nagu toimetada.
...

2 kommentaari:

  1. tõeline lugu ja ajalugu. Märkamise aeg.

    VastaKustuta
  2. Jep. Mäletamine. Ja hea, kui oskame olevikus olulist ära tunda ja kurjust karta.

    VastaKustuta