Artikkel ajalehes.
Ma ei tea, mis leht ilmus 1973. aastal Kingissepas.
Saaremaal.
"Kommunismiehitaja" ehk... või midagi muud taolist.
Palju õnne!
"Need käed on nelja last kussutanud, adrakurge ja saepead hoidnud, niitnud, lüpsnud, hangunud, pesnud, kraaminud, kuid ei saa nüüdki rahu. Igal hommikul haaravad nad luua ja ämbri või lumelabida ning riputavad ukse ette taba. Naine läheb tööle. Selleks ajaks, kui linnarahvas liikuma hakkab, peavad olema tema hoolde usaldatud Marxi ja Lenini tänava kommunaalmajade esised kõnniteed korras ja pühitud. Ning eeskujulikult pühitud need ongi alati olnud. Sügisel juba 20 aastat järjest.
Ja oleks ainult sellega. On majavalitsuses vaja minna hoogtööpäevale või kolhoosi appi - alati on tema esimesena kohal.
... Ega puudus aja Liisa Ausi nii kõrges vanuses töötama. Pensionist saaks hästi ära elada. Lapsed annavad samuti alati nõu: "Mis sa muidu rahmeldad. Juba noorpõlves hakkasid mõisat orjama. Elu läbi oled küllalt töötanud ja vaeva näinud. Tütre ja mehe matsid maha. Sõrvelaste Saksamaa viletsusereisi tegid kaasa. Puhka nüüd ometi! Hoia tervist!"
Aga kus tema: "Mulle meeldib niisugune väline töö. Kodus on igav. Mõtelge ise, mis ma seal istun päevade viisi. Ja tervis on ka hea!"
Tõesti, tervis on Liisa Ausil hea. Nägemine-kuulmine parem kui mõnel noorel. Ja tal on juba niisugune iseloom. Ei tema taha tööta ega kellelegi tüliks olla. Pealegi on tal kena omaette korter otse pargi ääres. Ela, kuidas tahad. Kui tahtmist, pikuta päeva ajal. On isu, mine tütar Ilset vaatama. Tal ju Vete tänaval nii tore elamine. Poeg Evald elab Tallinnas.
Möödunud aastal käis isegi Rootsi reisi ära oma teist poega vaatamas.
24. veebruaril pühitseb Liisa Aus oma 80. sünnipäeva.
Õnnitleme!"
H. Aristova 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar