Lõpp hea, kõik hea

...

Ma ei tea, kui hea see märtsikuu lõpp siis niiväga on, aga las ta olla pealegi... nii nagu on.

Tuba on külm, ma olen seda meelt, et ei ole külma ilma, on vale riietus. Või siis kohandatuna: ei ole külma tuba, otsi välja fliisid, pontšod, villased sokid, soojad sussid, ja täitsa normaalne olemine. 

Termomeetrit parem ei vaata, äkki tuleb tunne, et peab hakkama puid tassima ja kütma. 

Eks ma natuke muretsen ka, kuidas kodakondsed külmale vastu panevad, aga miski ei takista neil elektrisoojendust appi võtmast. 

Mina kuulutan tõde: trud, holod ja golod tagavad tervise.

Nii et pole vaja karta, et külm ära võtab või töö tapab. Jätkuvalt võõraid mõtteid kasutades - hammastega kaevame haua  - annab pigem põhjuse muretseda. Sünnipäevad katkematus ahelas. Algasid koos aasta algusega ja jätkuvad järgmisesse kuusse.

Ja ikka edasi.

Viimati oli kolleegil sünnipäev.

Täna.

Tort oli suur ja suurepärane.

...

Ja siis see kella keeramine. Ma ei saa aru, miks nad virisevad. Või no mis, eks ma ise ka. Mina, kes ma varem enne 12 õhtul magama ei saanud, nüüd keerati kella edasi ja peaks siis ju õhtul tund hiljem voodisse-vajumise-tunne olema ning hommikul ekstra unine... aga pole sugugi. Magama lähen kell 11, mis teeb vana aja arvestuses kell 10, ja ärkan rõõmsasti ja väljapuhanuna kell 5 hommikul... mis teeb ajas tagasi kell 4. 

Ise ka ei saa aru mis imelik sisemine kell see minul on.

Hommikused varased ärkamised mulle meeldivad.

Eriti peale kella keeramist.

Naudin ikka täiega.

Alates hommikukohviga ja lõpetades... näiteks puude tassimise, nõude pesemise või lihtsalt mõne muu tegemata tööga.

Kõik see, mis vastu ööd on piinav kohustus, on varahommikul tõeline nauding.

Õhtud seevastu...

Aga muidu... lõpp hea, kõik hea.

Homme on uus algus.

Aprill... aprill...

...