Laevad täis

...

Olin seda mõtet juba jupp aega veeretanud, esmaspäeval siis võtsin ette.

Et ostan pileti ja sõidan Stockholmi.

Teisipäeval.
11.augustil.

No mida... ainus kajut, mida Interneti-broneeringus pakuti, oli De Luxe... hind oli utoopiline (kajut kindlasti ka). 

Aga las ta olla.

Mõtlesin, et parem helistan ja räägin oma mure ära.

Et ainult mina üksi, 1 pilet naiste kajutisse.

Ei ole pileteid. 

Teisipäevaks.

Kolmapäevaks ka mitte.

Sama edasi, ei ole seda ühte piletit ei neljapäevaks, reedeks ega laupäevaks.

Aga pühapäeval, palun väga, saate juba sõita.

Rumal mina, kes arvas, et üks mahub alati. 

Laeva peale.

Selle suure-suure laeva peale. 

Loodetavasti ma siis nüüd pühapäeval ikka mahun, vähemasti pileti maksin ära. 

Aga mitte ainult sõidud Stockholmi.

Laeva peale ei mahu mõnikord ka need, kes Saaremaale või Hiiumaale tahavad sõita.

Andeks, kas teil on veel ruumi? Ei, kõik on täis!

Õnneks meie mahtusime. Teised jäid ootama.

Järgmist praami.

"Ionas" oli paras punker, ja "Saaremaa"... tema läheb nüüd Saksamaale. 

Aga sadamad mulle meeldivad.

Seista ja vaadata.

Isegi oodata meeldib... kui just palju ei pea.

Nõuka-ajal oli mitu tundi ootamist päris tavaline. 

Väikeste lastega küll päris tüütu.

...
Lemmik-sadama leidsin Saaremaalt. 

Teeviit näitas, et sadam. Ja telkimiskoht.

Mulle meeldis, kaasa pidas küll natuke "lahjaks". 

 Temal oma eelistused.

 Roomassaare sadam

...
Aga 50-60 aastat tagasi sai ka praamiga mandri ja Saaremaa vahet sõita.

Ja kui ilm ei lubanud, oodati mõnikord lausa nädal aega, millal laevale saab.
Küllap siis oli samamoodi.
Laevad täis.
Kui lõpuks sai.

...