Mäletan, olin miski teismeline, kui seenemetsas ära eksisin ja võõras kohas metsaservale jõudsin.
Tuuleveski oli see, mis märku andis, millises vales suunas välja olin tulnud.
Seda tuulikut enam ei ole, tema aeg sai läbi.
Märk tema olemasolust on siiski olemas.
Kõige varasemad teated tuuleveskitest on vanalt Liivimaalt 14.sajandi I poolelt.
Seda ütleb raamat.
Vanast tuulikust ei tea ma suurt midagi, ei algusaega, ei lõplikku kadumist.
Kuigi võiks, sest hilisemal ajal sain talle ikka nii lähemalt kui kaugemalt otsa vaadata.
Kuulda olid plaanid, et keegi teeb ja toimetab temaga... aga mingil hetkel oli ta künka otsast kadunud.
...
Õnneks on tuulikuid, millele uus võimalus antud.
Tuulikuid Saaremaal kiikasin kaugemalt...
2009
... lähimas olen isegi sisemust uudistamas käinud.
2010
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar