Eks ma ise ju olengi... keskpunktis.
Vähemasti siin, oma blogis.
Mina ja maailm.
Katsuks siis seekord natuke teisest vaatevinklist vaadata.
Ainult seda, mis ongi keskpunktis.
Vaataks kohe terava ja terase pilguga.
Pildid on tehtud nädalavahetusel, suvilas.
Seal on aeg seisma jäänud.
Teed on kinni pandud...
... või läbimatuks muutunud.
Õuepealne kevadest niitmata.
Naabrite oma ka.
Üksik punane tulp seal keskpunktis.Meri seljataga.
Õunapuud ja kirsid täies õies.
Samuti toomingad.
Meri hakkab vist ära kolima, vee on juba ära viinud, kivid alles kokku korjamata.
Paat keskpunktis... aga kaldaveest kaugel.
Lõpuks punkt kogu loole.
Oksakoha keskpunkt keskpunkti säätud.
Fotod on veidi töödeldud ja keskpunktid esile tõstetud.
...
Oi, kui pehmed pildid loodusest! Ilusad. Ootan millal minagi jälle metsa saan...
VastaKustutaÜksik punane tulp köitis mu pilgu kohe pikemaks ajaks... :)
VastaKustutaTulp on nagu majakas, silmatorkav ja erk ;)
VastaKustutaSee on aplausi väärt lugu. Ilus ja terviklik, paraja rytmiga teksti ja piltide vahel, lähivaadete ja kaugemate motiivide vahel.
VastaKustutaIsegi raamid, mis on nii kuratlikult kavalad alt vedama (mind kyll), sobivad nagu valatult.
Bravo!
PS.Kui ainult, siis suuremat pildiformaati igatseks nautida...
Minu jaoks see toomingate pildi keskpunkt oli küll erinev, seal tee otsas või lõpus. Ega alati keskpunkt polegi keskel :)
VastaKustutahea seeria
Ilus! Mõnus!
VastaKustuta