Nii palju juuri, kui peale 1967. aasta augustitormi, pole ma kunagi hiljem näinud.
Veel paaril järgmisel suvel olid metsad täis pikali puid ja püsti juurestikke.
Segipööratud maailm.
Lapsepõlve põnev mängumaa.
Nüüdki mõnikord meenub, kui jälle mõnd loodusjõududele alla jäänud vägilast näen.
...
Õnneks pole vaja alati puud kummuli keerata, et juuri kätte saada. Keegi tegeleb metsa all haljastusega ja toob juurte ilu niisama nähtavale.
Inimene on muidugi võimsam, tema teeb palki ja korjab kände, juured boonusena kaasas.
...
Milleks neid juuri üldse vaja on?
Loomulikult selleks et püsti püsida...
...
Teiste juurte juurde.
...
Veel paaril järgmisel suvel olid metsad täis pikali puid ja püsti juurestikke.
Segipööratud maailm.
Lapsepõlve põnev mängumaa.
Nüüdki mõnikord meenub, kui jälle mõnd loodusjõududele alla jäänud vägilast näen.
...Õnneks pole vaja alati puud kummuli keerata, et juuri kätte saada. Keegi tegeleb metsa all haljastusega ja toob juurte ilu niisama nähtavale.
Inimene on muidugi võimsam, tema teeb palki ja korjab kände, juured boonusena kaasas.
...Milleks neid juuri üldse vaja on?
Loomulikult selleks et püsti püsida...
...Teiste juurte juurde.
...
Teisel pildil on juured nagu varbad. Eks vaja kuidagi maa peal püsida:)
VastaKustutaMeil puhastasid sedasi puude juurepealseid lambad.
VastaKustutaMõtlesin, et metssead... aga ehk siis hoopis kitsed?
VastaKustutaVastuoluline värk nende juurtega. Ilma nendeta kohe kuidagi ei saa. Kui aga juured alla kasvavad, siis oledki eluks ajaks ühe koha peal paigas.
VastaKustutaNii toredad. Mõnel pildidl nagu hoiakas viimseni kinni pinnasest, teisel jälle tahaks nagu kohe-kohe minema lipata. Toredad:) Tänud jagamast!
VastaKustutaKena valik juurikaid :)
VastaKustutaPönev teema jah, see juurte oma. Uurin alati metsas neid imevigureid ja ymberkukkunud isendeid mingi erilise ärevusega.
VastaKustutaSiin on tore valik!
PS. Täiendasin oma kaljul seisvat mändi tagantvaatega :)
Igavesti vahva valik :)
VastaKustuta