neljapäev, 9. detsember 2010

Furioosne Moonika

...
...
Klimatoloogiast on meeles mõned mõisted.
Aga et fuuria, no ei mäleta.
Igatahes täna öösel saab teda näha, misiganes ta siis poleks.

Ma ei tea, mis kell oleks õige aeg, maha magada ka ei tahaks, et meil oli fuuria, aga mina põõnan teki all. Kuu- ja päiksevarjutused kõik ära nähtud, ja nüüd jääb fuuria nägemata...

Aga juba päeval oli päris korralik tuisk. Teed olid umbes ja kui lõpuks õhtu eeli koduõuele maabusime, võis kergemalt ohata. Asi see viimased meetrid kaevata, et garaažiuks hangest üles leida.
Hommikusest kütmisest soe tuba ootamas.
Ja püha õhtusöömaaeg.

Üldjuhul meeldib mul söögitegemise juures kasutada kokkuhoiu kokaraamatut, kuid aeg ajalt siiski priiskan ka... et saadud toiduraha õigustada.
Täna torkasin lõhetükid ahju.
Kui ämm sõi ja praetud muna kiitis, siis seda oli veidi valus kuulata.

Aga nüüd lähen ja otsin tikud ja küünlad välja.
Mine tea, millal vaja võib minna...
...

2 kommentaari:

  1. Nooh? Tige, aga vähemalt ilus?

    VastaKustuta
  2. Ilus... ja ikka veel ilus. Kui koju ka kuidagi saaks...

    VastaKustuta