reede, 30. aprill 2010

Fotojaht: vana ja väsinud...

...
Mitte ainult inimesed.
Ka hooned on ühel hetkel väsinud.


Väsinud... aga püsivad kangekaelselt püsti.


Mis sest, et mitte enam kaua.

...
Mul on hea meel nende pärast. Et keegi pole tulnud ja kiirendanud nende minekut.

Lihtne oleks ju - plats puhtaks. Aga nii kaua, kui nad püsti püsivad, liiguvad nende seinte vahel kunagi elanud koduhinged.

...
Hüüad kadund koduhingi
vastu õhtut väraval.
Pilk jääb kinni taevasirbil,
õhukesel, säraval.
Hõikad veel kord. Üle välja
põrkab hääle kimedus.
Siis su suule surub kämbla
sügisõhtu pimedus.
(Bernard Kangro)
...
Teiste väsinud pildid.
...

10 kommentaari:

  1. Ilusad, ehkki kurvavõitu.

    VastaKustuta
  2. Samamoodi varemestuvad ka inimesed kui nad on üksi jäetud...

    VastaKustuta
  3. Anonüümne1/5/10 10:57

    Ajahambast puretud ...

    VastaKustuta
  4. Aga milline vägevus on neis hoonetes omal ajal olnud.

    VastaKustuta
  5. ja oi kui palju sarnaseid pilte võiks Eestimaalt leida. kahju.
    ilus mõte teema alla on see aga küll.

    VastaKustuta
  6. Mul oleks vaja üht sellist pisikest lagunenud kohta, millest võiks veel asja saada... mul käed hakkavad sügelema selliseid fotosid vaadates.. Eriti see viimane..

    VastaKustuta
  7. Hämmastavalt visad on sellised väsinud hooned, ent nagu inimesed, nii ka majad pole igavesed...

    VastaKustuta
  8. need vanad ja väsinud kodud on alati kuidagi eriliselt hubases paigas. kunagi vägagi hoolega valitud kodupaigad.

    VastaKustuta
  9. Väsinud hooned teevad mind kurvaks... tahaks sinna sisse elu tagasi puhuda!

    VastaKustuta
  10. Olen minagi näinud oma eluteel, kuis tühjaks jäänud majad kõigepealt vandaalide käe läbi rüüstatud saivad ja hiljem nukralt ootamas peremeest-naist, kes suudaks elu sisse puhuda. Samas jällegi kui kodu ostuks raha jagub, siis edasiseks seda viimast pahatihti enam ei ole...

    kinnitusõna: senti
    viitab vist sellele viimasele lausele...

    VastaKustuta