reede, 15. jaanuar 2010

Raske lapsepõlv

...
Mul on vist tõesti raske lapsepõlv olnud, sest kuidas saab üks helge lapsepõlvega inimene nautida selliseid toite nagu mina naudin.
Leidsin potist (väliskoridor) peotäie keedetud (külmunud) makarone. Juba x ajast... aga nagu öeldud - külmunud. Vale oleks öelda, et nad isuäratavad välja nägid.
Tõstsin kööki sulama, enne üritasin pudrunuiaga veidi pehmemaks saada.
Hakkisin 2 keskmisest suuremat sibulat ja 3 prisket küüslauguküünt peeneks, pannile õli... ja hautamine. Siis need poolsulanud makaronid juurde.
Asi oli tasakaalus, st et makarone polnud oluliselt vähem/rohkem kui sibulat.
Siis näpuotsatäis külmutatud koduaia (mitte oma kodu) tilli.

Mul oli tõeliselt kahju, et makarone rohkem polnud, sibulat oleks jagunud.
Mitte et ma kõhtu poleks täis saanud, aga jumalast hea oli.
Homme keedan ja panen (sügav)külma järgmise potitäie, pakist makaronidest peaks jaguma terveks nädalaks.
...
Kui ma veel laps olin, oli Telliskivi tänaval turg. Mäletan, kuidas ema saatis mind turule, et ostaksin 200 g pekist liha. Tädi ei saanud aru, et muidu kõik tahavad taisemat, aga ema tegi ahjukartuleid. Usun, et see oli ka suht odav lõunasöök. Ja maitsev. Ja toitev.
Eks need valed toituimisharjumused nii tulnud ongi.
Alguse tegi juba vanaema, kui ma miski 2 aastat vana olin ja mind maale viidi. Ta jootis mind rõõsa koorega, seni kuni ma kärna läksin ja kohalik tohter ära keelas.
Õnneks ma kärna enam ei lähe.
Lausa koort muidugi ei joo ka.
...

3 kommentaari:

  1. See tööriist mis istuval lapsel käes, tuleb väga tuttav ette. Sarnasega olen minagi koopaid ja losse kaevanud.
    Jutus mainitud delikatess aga küll kulinaarseid vaimustusvärinaid ei tekitanud. Pigem neid võbelusi mis itsitamisel tekivad.
    He-hee.

    VastaKustuta
  2. ma vist pean korraldama "Õhtusöögi viiele" :P

    VastaKustuta
  3. oi, see pilt ütleb nii palju: kühvel, lillelised mängupüksid ja tüdruku põll - need detailid lugesin enda jaoks välja.

    aga makaronid oleksid pidnud olema need pikad - pikad, mida tuli potti praks ja praks murda ja mida ema toorelt (!) süüa ei lubanud. Mina ikka sõin

    VastaKustuta