Valge vaikus... seda oli täna kogu meie kohalik ümbrus täis. Valge lumine vaikus.
Käisime väikese sõbraga seda jäädvustamas. Piltidele ja iseendasse. Kahetunnine metsamatk läks meile mõlemale peale. Kui algul oli tunne, et hästi nagu ei viitsiks, siis lõpuks oleks võinud veel ja veel.
Palju oli vaatamist ja toimetamist.
...
Ega me päris tühjade kätega ei läinud. See vana söötmiskoht, seal me ikka käime. Täna poetasime sinna suutäie metsaloomade jaoks.
...
Natuke ikka jutustasime ka selles vaikuses.
Küllap seepärast need loomad nägemata jäidki.
Aga nad olid sealsamas, meie kõrval. Jäljed lumel andsid märku, et just-just. Tundmisega jäime hätta, aga seda kompenseeris meie elav fantaasia.
Kits...
Ja põder...
Ja rebane kindlasti...
Ja et parasjagu hundijaht käimas… no mis siis muud kui ikka hunt...
Igaks juhuks tuldud teed tagasi ei läinud, ikka edasi ja edasi kuni ringiga kodus tagasi.
...
valge vaikus, just selline nagu ma vaimusilmas näen...
VastaKustutaVaikne maja lesib vaikselt lumes ja kui ise jalgadega ei krudista, siis saabki teada, mis tàhendab vaikus.
VastaKustutaNii armas. Meil pole sellest valgest ollusest õhkagi enam...
VastaKustutaselline vaikus on natuke jube ka ,kui metsas on kõik vaikne ja siis praksub kusagil oks... :) rebane?kits?pöder? lind?
VastaKustutaja siis tuleb uuesti vaikus. ja endale tekib tahtmine see vaikus rikkuda, kasvõi õrna lauluviisiga, sest hetk on jäätav :)
Rahulikku jõuluaega ja aitäh ilusate hetkede jäädvustamise ja jagamise eest!
Tegelikult kuulen ma vaikust kõige paremini kodus... raadio kinni, arvuti kinni. Ja siis saad aru, et oled päev otsa sellest vaikusest puudust tundnud :)
VastaKustutaHaa!!
VastaKustutaHäämeel Sind siit vaikusest leida :)