...
Ma olin ikka täiega solvunud ja kuri. Ilmselgelt need kaks koos võimendasid teisigi emotsioone, mis lõpuks nii luuleliselt väljendusid ;)
Vihapisarad.
Kui algusest rääkida, siis algus on siin.
Kõik need kaksteist (!) nädalat oli mul roheline mõtteviis, elamine täis juba sorteeritud pakendeid, sorteerimist ootavaid pakendeid, ahju ees kuivavaid pakendeid, kraanikausi ligiläheduses pesemist ootavaid pakendeid, igaks juhuks kõrvale pandud pakendeid, et äkki saan kasutada... misiganes veel, mul ei tule meeldegi.
Ja mis lõpuks puukuuri jõudsid.
Kui siis saabus oodatava suursündmuse eelõhtu, aeg kõik see kupatus välja ootele viia, võttis ilm ähvardava ilme ja ka ilmateade tõotas paduvihma ja tormi. Õnneks oli olmejäätmekonteiner just kaks päeva varem tühjaks viidud. Toppisin oma 60liitrised pakendeid täis kotid konteinerisse, veeretasin konteineri naabrite teeotsale ligemale ja jätsin hommikut ootama. Üks kott, mis konteinerisse ei mahtunud (neli mahtus sisse, mul suur prügikast), selle panin kohe kõrvale tuulevarju. Tundus teine piisavalt raske, et mitte õhku lennata.
See teine oht, linnud ja loomad, oli ka värskelt mälus. Kohalikus külalehes oli lugu külaplatsil olnud jäätmekotist, mis õhtul pandud, aga öö jooksul loomade või lindude poolt läbi inspekteeritud ja laiali jagatud oli.
Ise mõtlesin, et kõiki ohte arvestades on mul asi hästi tehtud: kotid ostsin, korralikult sorteerisin ja lõpuks sai turvaliselt äraveokohta transporditud.
Kui auto käis, polnud ma kõrval, et näpuga näidata: ehk võtate need ka! Nii juhtuski, ära viidi see ainuke, mida ma polnud konteinerisse toppinud. Ülejäänud (ja peamine osa) 3 kuu projektist lihtsalt irvitas mulle kastist vastu. See teeb ju tigedaks!
Helistasin vastavasse ametisse ja nurisesin, mulle tehti selgeks, et just nii nad peavadki tegema. Kui kott on õiges kohas, viivad ära, kui konteineris, tuleb leping ümber teha.
Väga hea, mingit lepingut ma ümber ei tee, sest mingit lepingut mina allkirjastanud ei ole, aga oldaks ehk nii kena ja öeldaks, kuhu ma need pakendid nüüd panna saaks. Kahelt inimeselt küsisin, ühtegi mõistlikku soovitust ei saanud.
...
Pakendid saada viia lähima linna pakendikonteinerisse, kuna need on (veel) tasuta.
VastaKustutaaga see pole ju point. Point on ebanormlaane süsteem. Ma sinu asemel lõpetaks sorteerimise päevapealt.
Ma su asemel postitaks sotsmeedias ja täägiks nii oma saadikut, ministeeriumit kui KOV ametnikke+ kirjutaks /helistaks kohalikule ajakirjanikule. See jura peab ükskord lõppema.
Solvav oli ametnike suht ülbe suhtumine. (Minu küsimusele "Kas see süsteem teil toimib ka?" Oli vastus "Väga hästi toimib!").
VastaKustutaTegelikult kirjutasin postituse lõppu 4 võimalikku varianti, mis kaalumisel... aga igaks juhuks kustutasin ära, sest mine isehane tea, äkki teevad mõtlemise eest ka trahvi ;)
Mul on tegelikult olemas võti ligipääsuks jäätmemajandusele Tallinnas ühes korteriühistus (konteinerid kinnises katusega aedikus), aga kuigi liikmena seda praktiliselt ei kasuta, tundub veidi imelik minna kohale 240 liitri pakenditega :) Sama vist ka suvalises linnas avatud kastiga, kujutan juba ette, kuidas keegi aknast pildistab, kui mina laadimistöid teen :P Muidugi on võimalus tegevust hajutada.
Meie viimane kohalik pakendikonteiner, mis 3-4 kuud tagasi likvideeriti, oli päris lõpus keti ja tabaga lukustatud. Sinna sai pakeneid ainult ükshaaval läbi kitsa ava sisse panna. Ühest küljest tüütu, aga teisest küljest, õigustas päris hästi. Kui aus olla, siis varem leidus juhuslikke möödasõitjad, kes kasutasid konteinerit, et suvalistest jäätmetest lahti saada.
Hiljuti (26.07) oli Õhtulehes artikkel "Prügivedajate kontrollivad: kes sordiga valesti, maksab topelt!" prügivedajate muredest. Tõenäoliselt olen ma juba jälgimise all (kõne salvestati, rikkumine pildistati), nii et ei mingit ajakirjandust :D Mul on ainult kahju, et ma ise ei salvestanud ega pildistanud. Mul oleks palju huvitavam blogipostitus tulnud ;)
Kusjuures, jumal tänatud, et mul üks kott konteinerisse ei mahtunud, vastasel juhul oleks ma neile veel tühisõidu eest maksma pidanud.
VastaKustutaMe kõik elame erinevatel planeetidel: külaelanikud, linnaelanikud, ametnikud, poliitikud. Igal planeedil oma elustiil ja arusaam maailma toimimisest. Ja põhimõtteliselt eri planeetide elanikud ei tahagi mõista teiste võimalusi ja hakkamasaamise tingimusi. Eriti ametnike ja poliiitikute planeedid on ülbed ja ennastäis.
VastaKustutaLugesin Su postitust ja tundsin kaasa. Lugesin veelkord ja veel kord. Ja mõtlesin, et kui proua Leyen jt lendasid mõnikümmend kilomeetrit igaüks oma eralennukiga planeedi päästmise konverentsile, siis Sinu ja minu prügi sorteerimata jätmine ka planeeti Maa rohkem ei risusta.
Mul oli endast ka ikka väga kahju!
VastaKustutaAga pole hullu, vigadest õpin ;)
Pole sõnu.
VastaKustutaMissugune on siis see õige koht, kust kotid ära viiakse? Metsast,kraavist, põllult, maja ukse eest?
Kas oleksid pidanud pingikese kaasa võtma ja prügtiautot ootama nagu kunagi oodati autolavkat?
Ausõna ja sellepärast ma ei sorteeri kodus mitte midagi, sest kortermaja (24 korterit) neljast konteinerist on pea kohe täis papp, metall, pakend (või mis seal peal täpselt oligi) Olmet tühjendatakse nüüd õnneks igal nädalal.
Ema juures sorteerin ema valvsa pilgu all.
Mäletan, koolis meil tõusis küsimus: kuhu kasti panna kommipaber, mis seest hõbedase läikega.
Päästku teised maailma.
Elu õpetab: mul hakkas ka järsku kordades vähem pakendeid tekkima ;)
VastaKustuta